Tartu 2024 juht lahkub ametist, kuid uut töökohta ei otsi Nii nagu Tartu Postimees on juba lühidalt teada andnud, lahkub Tartu 2024 tiimi juht, samanimelise sihtasutuse juhatuse liige Priit Mikk (35) isiklikel põhjustel sellelt ametikohalt. Põhjusi avades märkis ta, et suur osa tema elust käib Tallinnas ning tiimi töökoormus ja -pinge kujunes arvatust palju suuremaks. Pealegi on ta seisukohal, et Tartu 2024 juht peaks viibima alaliselt Tartus ja Lõuna-Eestis. Viimane tööpäev on 9. aprillil.
Meistrite peatreener Alar Rikberg: ma ei otsi kvaliteeti ainult võrkpallis, vaid ka isikuomadustes Kui Alar Rikberg sel hooajal Bigbank Tartu peatreenerina alustas, oli tema eesmärk muuta meeskond paremaks ning jälgida, et emotsioonid üle pea ei kasvaks. Kolmapäeval see siiski juhtus, aga positiivses võtmes – seitsme aasta järel tuli Bigbank Tartu võrkpallimeeskond Eesti meistriks. Aga keegi loorberitele puhkama jääda ei saa ning tuleb edasi pingutada, ütles Alar Rikberg.
Lauri Nebel tahab reedel paati patsutada Aasta tagasi teatripäeval, 27. märtsil oli Tartu Postimehes esimest korda rubriik «Reedene rõõm», mis on ilmunud reedeti tänini. Selles on intervjuud rohkem või vähem tuntud naiste ja meestega. Igaüks neist on kõige muu kõrval vastanud ühele küsimusele, mis on tekkinud Kaarel Kilveti (1944–2005), Jüri Aarma (1951–2019) ja Lauri Nebeli ehk ansambli Hampelmann esitatud laulust «Reedene rõõm». Tänasel reedel vastab küsimustele Lauri Nebel (72).
LOE VÕI KUULA ⟩ Tartu linnaarhitekt: parki rajatav kultuurikeskus on keskkonnaprojekt (25) Viimastel päevadel nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias taas elavnenud debatis Tartu keskparki kavandatava kultuurikeskuse ümber on üha enam esile kerkimas nende arvamus, kelle meelest pole õige uusehitise nimel ohverdada puid ja rohelust. Linnaarhitekt Tõnis Arjus soovitab sellisest vastandavast arutelust siiski hoiduda ja rõhutab, et hästi loodud avalik hoone mitte ei lõhu parki, vaid rikastab seda. Intervjuu kõlas täispikkuses Kuku raadio saates «Vahetund Tartu Postimehega» 16. märtsi pärastlõunal. Saade on järelkuulatav.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Eesti muusika kuulsuste koda otsib kohta keskuse rajamiseks Emajõe kallaste pääl Mis on Eesti muusika kuulsuste koda (EMKK)? Praegu Eesti ajaloomuuseumi hõlma all toimiva, aga peatselt mittetulundusühinguks kasvava idee eestvedaja Risto Lehiste sõnul on see ühtlasi protsess, mis sai alguse 2015. aastal teatri- ja muusikamuuseumis. Kõigepealt valmis näitus Eesti 100. aastapäevaks. Nüüd on kavas EMKK käima panna Tartus ja laiendada tegevust üle riigi. Miks? Millal? Kui palju? Vastab Risto Lehiste.
Alo Põldmäe: minu raamat tõestab, et Ludvig Juht kuulus maailma tippu Helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe alustas eelmise sajandi viimastel aastatel kontrabassimängija Ludvig Juhti (1894–1957) elu ja tegevuse uurimist ning on kirjutanud temast mitmeid artikleid. Intervjuuks Põldmäega andis põhjust tema kirjutatud monograafia: ta annab selles põhjaliku ülevaate Tartu lähedal Väägveres sündinud muusikust, kelle andekusele ja visadusele jäi Eesti kitsaks ning kes tõestas kogu maailmale, et kontrabass on sooloinstrument.
Ants Veetõusme: ülemnõukogus käis võitlus iseseisvuse taastamise eest kahel rindel (1) Ants Veetõusme (71) on praegu kahekordne president. Ujula tänava spordihoones on ta ametis teise korruse koridori selles osas, mis on eraldatud tema juhtimise all tegutsevale Eesti akadeemilisele spordiliidule. Ühtlasi on ta 20. augusti klubi president, kelle käe all käivad koos need, kes andsid 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi ülemnõukogus oma poolthääle Eesti riikliku iseseisvuse otsusele. Intervjuus vastab ta küsimustele 30 aastat tagasi mitmel rindel vaidlusi põhjustanud seadusandliku tegevuse kohta, kuid veidi on juttu muustki.
30 aastat varem ⟩ Kaubamaja direktor Jaan Kallas: see oli aeg, mil korda ei olnud, see oli Metsik Ida! (1) See oli hästi segane aeg, mil korraga kehtisid nõukogude seadused ning isemajandava Eesti turumajanduslikud põhimõtted, meenutab Tartu tarbijate kooperatiivi kaubamaja juhtinud Jaan Kallas. «See oli aeg, mil korda ei olnud. See oli mitte Metsik Lääs, vaid Metsik Ida,» lisab ta. «Aga see oli ka aken ajas, mida ära kasutades panid nutikad inimesed oma elule ja ärile korraliku aluse.»
Jaan Kaplinski oleks veel aktiivne kirjanik, kui teda ei takistaks haigus ja vanadus Kaheksa aastakümmet tagasi, 22. jaanuaril 1941 sündis Tartus Jaan Kaplinski. Hiljuti tuli trükist tema luuletuste valikkogu ja detsembri algul mälestuste-mõtiskluste kogumik. Intervjuus vastab ta küsimustele, mis sugenesid põhiliselt nendest raamatutest, ja heidab pilgu ka lähemasse tulevikku. Et aga tervis ei luba tal kõnelda, liikusid küsimused-vastused elektroonilist teed mööda kirjalikult.
Tähtvere laenutaja Imbi Heinla: vahel on suusatajat vaja kaaluda või uisutajale kaasa anda sall Uiske on üheksakümmend paari, võib-olla isegi üheksakümmend üheksa. Suuski ei tea, kui palju on. «Tagaruumides on neid veel,» ütleb Imbi Heinla ja viipab sinnapoole. Uiske ja suuski on ta Tähtvere puhkepargis laenutanud juba tosin talve. Nädala esimesed päevad on enamasti vaiksed, aga nädalalõpud... «Hommikul pool üksteist tulen, ja kui koju saan, on kell jälle pool üksteist,» kirjeldab ta talve üle siiski vaid rõõmu tundes.
Tagasi üles
Back