INTERVJUU ⟩ Pauguskandaali sattunud Jaak Valge: ka riigikogu liikmel on oma nõrkused

Jaak Valge tegi enda väitel stardipüstolist kolm või neli pauku. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Politsei pani esmaspäeval käed raudu Tartust riigikokku valitud ajaloolasel Jaak Valgel (ERK).

Väidetavalt läks Valge õhtul Tallinnas oma kodu lähedal Falgi parki ja tegi seal stardipüstolist paar pauku, ehmatades vähemalt kaht läheduses viibinud inimest. Valge enda väitel polnud ta samal ajal purjus, kuid jalutas pärast vahejuhtumit, püstol taskus, baari ja jõi paar klaasi viskit.

Et ehmunud inimesed pidasid vajalikuks juhtunust politseid teavitada, reageerisid korrakaitsjad jõuliselt ning kiirreageerimismeeskond pidas Valge tolle kodu ukse ees kinni. Ehkki rahvasaadik andis politseijaoskonnas tehtu kohta aru, on senini täpselt teadmata, mis ikkagi ajendas teda kummaliselt käituma.

Jaak Valge, palun kirjeldage, kuidas kõnealune päev teie jaoks välja nägi.

Ma ei tea, kas see nüüd asjasse puutub, aga eks ma ärkasin, tegin hommikuvõimlemise, käisin duši all, sõin ja läksin [riigikokku] tööle.

Mida ma veel tegin? Olin oma komisjonis ja täiskogu istungil, kus tegin paar sõnavõttu. Siis tulin kodumaile.

Kuidas tekkis mõte minna keset linna parki, seal relvataoline ese välja võtta ja paugutada?

Vaadake, kui ma ütlen, et ma tegin selle tulistamise isiklikel põhjustel, mida ma avaldada ei taha, siis järelikult on need parki minemise põhjused ka sisuliselt samad. Ühe sõnaga: ma ei tahaks seda mõtet hea meelega jagada.

Kas te tarbisite enne seda alkoholi?

Alkoholi tarbisin ma pärast paugutamist: tegin linnatiiru ja paar napsi viskit.

Ja tegelikult tuvastas politsei mul alkoholijoobe 0,37 promilli, mis tähendab seda, et on joove, aga ilma purjusoleku tunnusteta. Selle annab tavaliselt üks õlu või kaks viskinapsi. Kui olete ühe või kaks õlut ära joonud, siis ega see ju taaruma võta. Astusin kodu poole ja olin ka ise häiritud sellest, et olin pargis kodanikke ärritanud.

Kas saate kuidagi tõestada, et te ikkagi enne paugutamist alkoholi ei joonud?

Ei saa, sest enne seda mul ju joovet ei mõõdetud. Aga kui ma oleks enne paugutamist vintis olnud ja siis veel paar napsi peale teinud, oleks promill olnud ju märksa kõrgem.

Aga kui me vaataksime selle piirkonna turvakaamerate salvestisi, siis kas me võime kindlad olla, et me ei näe teid enne paugutamist mõnest baarist väljumas või õllepudelit käes hoidmas?

Te võite olla selles sada protsenti kindel. Ma olin enne parki minemist kodus.

Kui tihti te üldse alkoholi tarbite?

Eks ma ikka napsitan teinekord. Ajan sõpradega juttu ja igasuguseid vastuvõtte on ka.

Aga ma olen hästi ettevaatlik. Tean täpipealt oma piiri, et järgmisel päeval mingeid jälgi ei oleks. Minu eas ongi see piir umbes kaks õlut või kolm ja pool viskinapsi. Aga ega ma nüüd iga päev joo ja alkoholiga pole mul probleeme olnud.

Kui tulla nüüd selle tulistamise juurde tagasi, siis kust see mõte ikkagi tuli?

Ma ei saa ju sellele vastata, sest siis ma peaksin ära rääkima põhjuse, miks ma tulistasin. Tõlgendage siis seda selliselt, et see paugutamine oli protest maksutõusude vastu. Homme on Toompeal meeleavaldus.

Kas te seal meeleavaldusel ei tahtnud neid pauke teha?

No eks selline maksutõusudevastasus on ikkagi maraton, mitte sprint. Nende vastu tuleb alati olla.

Tundub ikkagi selline hädavale olevat …

See ei ole ju vale. Ma pakungi, et teie tõlgendage.

Tahaks ikkagi seda päris põhjust teada.

Ma usun, aga ma ilmselt eksiksin teie teistes meediaväljaannetes töötavate kolleegide vastu, kui ma nüüd teile selle põhjuse ütleksin.

Ärge selle pärast muretsege.

Ma ikkagi muretsen. Võrdse kohtlemise printsiipi peab poliitik eriti järgima. Teised ajakirjanikud saavad pahaseks, kui ma teile nüüd põhjuse ütlen.

Kas teile endale ei tundu see jabur? Küsimus, miks te seda tegite, on ju paljudel huulil. Teie Tartu valijatel samuti.

Ma ei tea, kas see oli jabur. Igaüks näeb ju olukordi erinevalt. Ma ei ütleks, et see oli jabur. Ja isegi kui näeb jabur välja, siis mis mina sinna parata saan …

Mida see isiklik põhjus ikkagi tähendab? Kuidas te seda terminit selgitate?

Jälle! Te küsite sama küsimust erinevas sõnastuses. Kuidas ma saaksin sellele vastata ilma, et ma seda isiklikku põhjust avaksin? Ei saa ju.

Kas teil on mingi paugutamise fetiš?

(Naerab.) Ei ole. Ma ei tea üldse, et mul fetišeid oleks. Ja kui ka oleks, siis ma neid ka ei avaldaks.

Oli seal pargis mingi spordivõistlus käima minemas?

Jällegi, käima läheb homme hommikul see maksutõusudevastane meeleavaldus Toompeal.

Kui tihti te üldse stardipüstoliga paugutate?

Mul on padrunikarp, kus on paukpadrunid sees. Arvan, et 30 padrunist on võib-olla 15 alles. Kui ma võrdlen stardipüstoli pauke nendega, mida teeb päris püstol, siis päris püstoli paugud on ikkagi palju valjemad.

Millal ülejäänud padrunid ära paugutate?

Esimesel võimalusel legaalses kohas. Erakonna esimees Silver Kuusik soovitas mul paugutada seal, kus see on lubatud. Näiteks lasketiirus. Aga see stardirevolver on praegu politseis hoiul.

Millal selle tagasi loodate saada?

Ma ei tea. See sõltub menetluse pikkusest. Võin iga kell uue osta, aga ma ei usu, et seda teen.

Sellist stardirevolvrit kasutati 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis. Foto: Cathal Mcnaughton/REUTERS

Kas te seal pargis ei tulnud mõttele, et sellest võib suur jama tulla?

Seda, et nii suur jama tuleb, ma tõesti ette ei näinud. Aga õhtune linn on kuidagi teistsugune. Kujutage ette, et panete näiteks kella kuue paiku televiisori mängima ja kella kümne ajal keerate selle tasemaks, sest see läks kuidagi iseenesest valjemaks. Minul on küll nii.

Ma ei kujutanud ette, et sellised vinged kõmakad tulevad. Ja kui nad juba tulid, läksin nende inimeste juurde ning vabandasin ette ja taha. Üks jalutas edasi, aga teine otsustas ikkagi politsei kutsuda. See on tema õigus.

Kas teid tunti ära?

Usun küll, sest üks neist oli minu maja elanik. Saatsin ta veel koju. Ju ta siis ei öelnud politseile, et mul oli käes stardipüstol, sest politsei reageeris üsna äkiliselt.

Aga me räägime ikkagi püstolipaugust, mitte mingist muust valjust helist. See ei ole võrreldav.

Küllap ma olen igati väljendanud, et see ei olnud maailma kõige ilusam lugu. Mis siin ikka rääkida. Stardipüstol ongi selleks, et see teeks sellise lühikese terava heli. Kui jooksjad on stardipakkudel, ei pea püstol ülemäära kõva heli ka tegema. Aga need kõmakad olid õhtuses linnas ikka kõvad küll.

Mitu kõmakat te tegite?

Kolm või neli.

Kas ühest paugust ei saanud aru, et liiga vali on?

Mul oli lihasmälus sees, et ma kõmmutan trumli tühjaks.

Kas tundsite, et võite näida teistele inimestele ohtlik?

Ma ei tundnud, et olen ohtlik. Enne ja pärast ka ei tundnud. Küll aga teadvustasin kohe pärast paugutamist, et kodanikud on häiritud. Kui kodanikud on ikka pahased ja sõimavad, siis järelikult ma häirisin neid.

Mida möödakäijad teile täpselt ütlesid?

Ma ei taha ebatsensuurseid asju korrata.

Aga kõrtsi läksite selleks, et ennast rahustada?

Kuna ma olin juba väljas, siis mõtlesin, et teen tiiru linna peal ja vaatan uksest sisse.

Püstol oli teil baaris kaasas?

No ikka, kuhu ma selle panna sain?

Kus te seda hoidsite?

Jope taskus. Aga mis tähtsust sellel on? Tegelikult oli hea, et see mul kaasas oli, sest kui politsei ei oleks minu käest seda püstolit saanud, oleksid nad arvanud, et ma olen selle kusagile peitnud.

Kas olite kõrtsis veendunud, et püstol taskus lahti ei lähe?

Muidugi oli see ohutu, mul ei olnud isegi paukpadruneid enam ei trumlis ega üldse kaasas. Ega ma siis topski ole! Ja mistahes püstoli kandmine ei ole keelatud.

Kas teil on stardipüstol tihti kaasas?

Ei ole.

Hoiate seda seifis?

Seda ei pea seifis hoidma. Minu teada ei olegi sellele hoiutingimusi määratud. Aga mina hoian seda ikkagi sellises kohas, kust seda keegi teine kätte ei saa.

Ometi on teil ka relvaluba. Miks?

Selleks, et ma saaks laskesporti teha. Käin Elva lasketiirus. Relvaloa sain üle-eelmisel aastal. Mulle meeldib märki tulistada. Mul on päris relv ka, Walther PPK. Ja ega relvaluba igaühele ikka anta ka – ikka kontrollitakse, et inimene on vaimselt stabiilne.

Kas võite nüüd relvaloast ilma jääda?

Ma ei tea, see on politsei otsus. Ega ma seda otsust edasi kaebama hakka, sest on ju selge, et ma häirisin kodanikke.

Selline vahejuhtum seab poliitiku usaldusväärsuse kahtluse alla. Kuidas saavad valijad olla kindlad, et te olete oma töös adekvaatne?

Eks see on valijate hinnang, ma ei oska midagi kosta. Kui valija saab aru, et poliitik on samuti inimene, kellel on oma krutskid, siis kas see peab ilmtingimata usaldusväärsuse kahtluse alla seadma.

See oli ikka üsna erakordne intsident.

Ma kuulen Tallinnas üsna tihti paugutamist. Aga ma ei õigusta oma tegu. Samas ei ole see mingi eriline asi ka. Kui riigikogu liige läheb näiteks korruptsioonikahtlusega kohtu alla, siis see on hoopis teine asi. See intsident näitab ikkagi seda, et ka riigikogu liikmel on oma inimlikud omadused ja nõrkused.

Kas te kaalute riigikogust lahkumist?

Ei.

Miks?

Aga miks peaks? Kuidas see minu tööd või professionaalseid omadusi mõjutab?

Mida teie kolleegid arvavad?

Ma pole nendega väga rääkinud. Aga eks osad ikka itsitavad või panevad pahaks.

Paistab, et teile tuli ikka suure üllatusena, et asi nii suure kella külge läks.

Jah, see on tõesti üllatav. See on huvitav. Ma kirjutan üsna palju artikleid ja julgen arvata, et mõned neist on täitsa asjalikud. Aga minu mõned paugud Falgi pargis äratasid võib-olla isegi rohkem tähelepanu kui mitmed ja mitmed minu kirjutatud tekstid kokku.

Mitte kaua aega tagasi aitasite Tallinna vanalinnas heisata öösel ENSV lippu, nüüd paugutasite pargis stardipüstoliga. Mida järgmiseks oodata võime?

Neid kaht episoodi ei saa võrrelda. ENSV lipu episoodi üle, millega juhtisin tähelepanu küüditaja bareljeefile Tallinna südalinnas, olen ma väga uhke ja kavatsen edaspidigi uhke olla. Aga stardipüstoli episoodi üle ma uhke ei ole.