15.01.2021, 0:01 Otse asfaldi all ootas avastamist pusletükike rootsiaegsest Tartust Osavad pidid olema need meistrid, kelle laotud keldrivõlvid ja ahjukolded on arheoloogid nüüd avastanud Tartu ülikooli endisest majandushoovist, Jakobi 5 õppehoone kõrvalt. Moodsate autode raskus pole reetnud, et maapõues on peidus tühi ruum. Nii on ettevõtte Arheox arheoloogid Rivo Bernotas ja Keiti Randoja saanud olla päästekaevamistel tunnistajaks, et üsna maapinna lähedal on Põhjasõja-aegse ja -järgse rusukihi all varauusaegsed ja keskaegsed hoonekonstruktsioonid väga hästi säilinud. 7 min lugemist
13.01.2021, 0:01 30 AASTAT VAREM ⟩ Ants Laaneots: informeerisin kutsealuseid poisse, et pole vaja ajateenistusse tulla (11) Täna 30 aastat tagasi, 13. jaanuaril 1991 sai leedulaste vabaduspüüe Moskva läkitatud dessantväelastelt Vilniuses verise löögi: hukkus 14 leedulast. Nädal hiljem elas verise pühapäeva üle Riia. Mis toimus Eesti vabanemise aasta jaanuaris meie linnas? Vastab Ants Laaneots (72), kes oli pöördelisel üleminekuajal Tartu sõjakomissar. 4 min lugemist
11.01.2021, 0:01 Vaktsiin, mis päästab elusid juba sada aastat Maailm hakkas 1921. aasta kevadel taastuma ühest suurimast pandeemiast inimkonna ajaloos, Hispaania gripist, mis põhjustas ligi 50 miljonit surma. Samal aastal katsetati esimest korda inimese peal samuti miljoneid hauda viinud tuberkuloosi vastu Bacillus Calmette–Guérin’ (BCG) vaktsiini, mis sai nime prantsuse bakterioloogi Albert Calmette’i ja veterinaarkirurgi Camille Guérin’ järgi. See vaktsiin on olnud sedavõrd edukas, et seda kasutatakse siiani. 4 min lugemist
5.01.2021, 0:01 Marahwa Näddala-Leht avas talupojale uue maailma tema õpetuseks ja kasuks (2) Jaanuari viiendal päeval 1821. aastal hakkas Äksi koguduse õpetaja ja Tartumaa praosti Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) toimetamisel ilmuma Marahwa Näddala-Leht. Väikene ajaleht oli kaheksaleheküljeline ja esialgu trükiti seda Tartus, hiljem Pärnus. Ajalehe eest tuli tellimisraha aastaks kuus rubla, sellest üks saatekuludeks, linnade postkontoritesse ette maksta ja sealt saadi kätte ka värsked lehenumbrid. 4 min lugemist
23.12.2020, 0:12 Rahvast puupüsti täis kirikud. Tomat. Ungari hani. Peeter Volkonski jõulutunne ongi see Kui kõik läks nii nagu kavatsetud, sõidutas tammelinlane Peeter Volkonski oma ema, annelinlase Helvi Jürissoni eile Tallinna, kus neid ootas saabuvate jõulude puhul Kerttu Soans, kes on ühele õde ja teisele tütar. Eelmisel nädalal, kohe pärast suurt lumesadu rääkis nende vend ja poeg Tartu kesklinnas nii sellest sõidust kui ka jõulutundest ning nääri- ja jõuluelamustest. 6 min lugemist
22.12.2020, 18:12GALERII ⟩ Jaan Tõnissoni sünniaastapäeval süüdati suurmehe monumendi juures küünlad (1) Täna möödub 152 aastat Eesti ühe silmapaistvama ühiskonnategelase ning Postimehe omaaegse väljaandja Jaan Tõnissoni sünnist. 1 min lugemist
18.12.2020, 0:12 Igal linnaosal oma nimi, igal nimel oma lugu (3) Tartu on pika eksisteerimisaja jooksul pidevalt avardanud oma piire. Juba 15. sajandist on teada eeslinnad. Need olid tegelikult hõredalt hoonestatud agulid karjamaade ja aedade keskel. 4 min lugemist
4.12.2020, 0:12 Kõige vanemad linnaplaanid peitusid Venemaa ja Rootsi arhiivides (1) Tartu valmistub kultuuripealinna tiitliks aastal 2024. Kunagi 2008. aastal kuulsin raadiost, et Tallinn saab 2011 Euroopa kultuuripealinnaks. See uudis äratas minus mitmesuguseid mõtteid. Leidsin, et saan anda oma osa selles pühas ürituses, ja avaldasin kultuuripealinna toimkonna tegelastele soovi koostada raamat Tallinna vanadest plaanidest. Üsna varsti ilmus aga lehtedes teade, et sel puhul ei ole kavas ühtki raamatut välja anda. 4 min lugemist
2.12.2020, 0:12 Sajand rohelise, musta ja valge all Homme õhtuks ja ööseks värvub Kaarsild prožektorite valguses rohe-must-valgeks. «Miks valed värvid?» küsiks nüüd õige eestlane. Juhtub sageli, et korporatsiooni Revelia lippu nähes peetakse rohelist sinise asemel veaks. Ometi on see viga lehvinud uhkesti juba sada aastat ja on õigupoolest kõige loogilisem edasiarendus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Vabariigi sinimustvalgest. 3 min lugemist
19.11.2020, 0:11 Karl Morgensterni jäljed ulatuvad kahe sajandi taha ja kaugemalegi Tartu kesklinn näeks praegu mõne koha pealt kindlasti teistmoodi välja, kui siia väikesesse puust linna ei oleks 7. novembril 1802 Preisimaalt Danzigist saabunud 32-aastane Karl Morgenstern. See ilus mees – selliseks olevat ta ennast ise pidanud – oli Dorpatisse kutsutud kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks, kuid kõige selle kauni vaimse kõrval on tema jäljed praeguseni ka käega katsuda. 3 min lugemist
Tartu Postimees 266 Valga haigla juht pakkus koroonavaktsiini Tartus oma Rotary klubi kaaslastele (20)
Tartu Postimees 5 Riigikogu liige osales vallavolikogu istungil nakkusohust teades (15)Lisatud Aivar Koka kommentaar
6.11.2020, 0:11 Tartu nimest ja selle tulemisest Muinas-Eesti Ugandi maakonna põhjapoolne keskus oli Tartu Toomemäel asunud linnus, kus arheoloog Andres Tvauri sõnutsi elas ainult pealik oma pere ja kaaskonnaga (vt Tartu Postimees, 9.10.2020). Linnust mainitakse esimest korda castrum Tharbatense kujul 1211. aasta sündmuste kirjeldamisel ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas. 4 min lugemist
23.10.2020, 0:10 TARTU TULEMINE ⟩ Millal Emajõelinnast sai päriselt linn? Kolmeteistkümnenda sajandi alguse vallutussõdade käigus toimus 1224. aasta augustis, Henriku kroonika järgi 15. augustil, oluline sündmus Tartu ajaloos. Nimelt lõppes siis linnuse piiramine ning kuna Tartu oli tollal viimane Mandri-Eesti alistamata linnus, langes sellega lõplikult uue võimu alla kogu Mandri-Eesti. Kas ühe ajastu lõpp oli ühtlasi Tartu linna uue ajajärgu algus? 4 min lugemist
14.10.2020, 0:10 AJALUGU ⟩ Raha ja ruumi raiskajaks peetud laud aitas iseseisvumisel hädast välja Soomegi Ilf ja Petrov kirjutasid kuulsaks kaksteist tooli. Emajõelinnas on aga kuulus laud: siinses linnamuuseumis hoolega hoitav kogukas tammepuust laud on tähelepanuväärne Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud rahuläbirääkimiste kontekstis ning on olulist rolli mänginud ka mitme teise ajalooliselt tähtsa koosoleku ja arutelu keskse esemena. Muu hulgas peeti selle taga Soome ja Vene rahuläbirääkimisi, mis lõppesid lepingu allkirjastamisega 14. oktoobril 1920. 4 min lugemist
9.10.2020, 0:10 Muistsed tartlased elasid Toomemäel juba sajandeid enne Jurjevi asutamist (3) Elu Tartus, nagu meie seda mäe ja jõega kohta oleme harjunud nimetama, oli aastaks 1030 edenenud nii kaugele, et tekitas idanaabritele isu tulla vallutusretkele ja asutada ühtlasi Jurjev. Vallutamisest ja asutamisest võib lugeda Vana-Vene kroonikatest ehk leetopissidest. Tartu ülikooli arheoloogiakabineti vanemteadur Andres Tvauri andis intervjuu selle kohta, mida räägivad arheoloogilised leiud, aga ka leetopissid tolle kauge aja kohta. 4 min lugemist
21.09.2020, 0:09 Mandragora restauraatorid päästavad kultuuripärandi tolmu, niiskuse ja koi käest Mingi ime läbi on kultuuripärandi restaureerimise ettevõte Mandragora saanud oma 15. aastapäeva näitusele paigutada 1739. aastal ilmunud piiblid. Need on kaks eksemplari esimesest täielikust eestikeelsest piiblitõlkest, mis valmis Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tööna. 3 min lugemist
11.09.2020, 0:09 Mida teha kahe sajandi vanuse maailmapärandiga? (1) Juulis 2005 tuli Lõuna-Aafrikast teade Eestile ja Tartule osaks saanud pärandusest. Unesco peakomitee kandis Tartu ülikooli 19. sajandi nimekaima professori Wilhelm Struve elutöö ühe tuumakaima osa, Põhja-Jäämerest kuni Musta mereni rajatud astro-geodeetilise kaare inimkonna tähtsaimate kultuuriväärtuste hulka. 6 min lugemist
28.08.2020, 0:08 Tartu ülikooli üks väljakujundajaid ja arendajaid pidas lugu maailma ilust Sügisel 218 aastat tagasi, 7. novembril 1802 jõudis Preisimaalt Danzigist kaugele põhja, Vene impeeriumi äärelinna Dorpatisse ülikooliprofessoriks kutsutud noor ja nägus Karl Morgenstern (1770–1852). Tema esimeste muljete tekitatud mõtted Tartust olid nukrad: «Seisin kurvameelselt postijaama [---] väikese akna juures, [---] silmitsedes vastas asuvaid väikseid puumaju. Ühes sellises [---] peaksid ka sa ise elama; provintslikus maalinnakeses kaovad su parimad aastad, eemal kõigest maailma ilust.» 4 min lugemist
27.08.2020, 0:08 Ülikoolid otsivad õppetööks lahendusi, aga maski kohustuslikuks ei tee Kui kevadise eriolukorra ajal olid kõrgkoolid sunnitud harjumuseks saanud osalise veebitöö asendama täieliku distantsõppega, siis peagi algaval uuel õppeaastal pole kavas samavõrd rangeid meetmeid tudengite ja õppejõudude tervise kaitsmiseks rakendada. 2 min lugemist
25.08.2020, 0:08 Valmib film Ülo Soosterist – mehest, kes jäädvustas end Moskva kunstiavangardi Armastusfilmide festival Tartuff ei toonud tänavu Tartusse pelgalt filmiseansse, selle ajal leidis loomemajanduskeskuses aset ka Eesti dokumentalistide gildi seminar, kus muu hulgas tutvustati oktoobris valmivat dokumentaalfilmi «Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes». Moskva avangardi sügava jälje jätnud kunstnikku portreteeriv film peaks esilinastuma Soosteri sünniaastapäeval, 17. oktoobril Moskvas Tretjakovi galeriis ja 21. oktoobril Kumus. 3 min lugemist
22.08.2020, 19:08 Lenini minek jahmatas Tartu võime (12) Riia mäel praeguse kaitseväe akadeemia hoone ees seisis veel kolm kümnendit tagasi graniidist alusel bolševike juhi Lenini pronksist skulptuur. Punavõimu sümboli võttis 1990. aasta 23. augusti varahommikul maha salk isamaaliselt meelestatud ettevõtlikke tartlasi. Ajaloolise tõste teinud kraana kabiinis oli Assar Sild, kes praegu teenib leiba ehitaja ja ehituskonsultandina. 4 min lugemist
1.08.2020, 9:08 Kui tulevast arhitekti näpistas nälg Täna möödub Tartu linnapilti ilmestanud arhitekti Raul-Levroit Kivi (1. august 1920 – 20. oktoober 2009) sünnist 100 aastat. Tema õpingute aega Tallinna polütehnilises instituudis 1940. aastatel, kui elu oli vaene ja mõnikord näpistas nälg, aitavad pilku heita katkendid kirjadest õele Asta-Evile, kes õppis samal ajal Tartu ülikoolis. 9 min lugemist
10.07.2020, 20:07 Huvitavaid noppeid Eesti apteekide ajaloost: kas sina tead meie tuntuimat apteekrit? Eesti Apteekrite Liit tellis 1990ndate alguses Heino Gustavsonilt apteekrite ajaloo ülevaate raamatuna avaldamiseks. Töö jäi aastakümneteks seisma, kuni Eesti Tervishoiu Muuseumi teadur Kalju Paju unustusse vajunud käsikirja taas päevavalgele tõi ning selle väljaandmist korraldama asus. Järgnevalt toob üks raamatu toimetajatest, Ain Raal, välja mõned huvitavaimad raamatus «Eesti apteekide ajaloost» kirjeldatud lood 210 Eesti põlisapteegist. 4 min lugemist
3.07.2020, 0:07 Nikita Hruštšovi külaskäik Eestisse algas Tartust (4) Aastal 1991 ajaloo areenilt lahkunud NSV Liidu juhid ei külastanud eriti usinasti rahvusliiduvabariike. Mihhail Gorbatšov oli esimene parteijuht, kes 1987. aastal ametlikult Eesti NSVd külastas. 7 min lugemist
29.06.2020, 0:06 Värvitud Tartu Kuidas nägi Tartu välja eelmise sajandi algul, kui üle Emajõe viis Kivisild, mille oli kinkinud tartlastele keisrinna Katariina II, ja mismoodi võeti veebruari lõpus 1918 siin vastu Saksa okupatsiooniväed? 3 min lugemist
26.06.2020, 0:06 Sulasest kasvas helde annetaja (1) Vanu ajalehti on huvitav sirvida. Tekib ettekujutus vaadeldava aja elukorraldusest ja meeleoludest, aga mis veelgi meeldivam: ikka ja jälle jääb silma detaile, mis aitavad avastada pärandit, millest sa varem suurt midagi ei teadnud. 4 min lugemist
Suur lugu17.06.2020, 0:06 Tartu kunstikooli «kivimaja» Kuperjanovi tänaval kaob silmist Tartu vanalinna muinsuskaitsealalt, kinnistult J. Kuperjanovi 5/7 kaob sel suvel paarisaja-aastane palkmaja, mida eelmisel nädalal asuti lammutama ning mille kohta Nostalgilise Tartu kogukond Facebookis tuliselt mõtteid jagab. 4 min lugemist
17.06.2020, 0:06 Nõo kirikaiast tuli päevavalgele hulk skelette Ligi nädala luu-uurija Martin Malve ja Tartu ülikooli arheoloogiatudengite tööna Nõo kiriku aias kestnud väljakaevamised tõid päevavalgele hulga inimskelette. 2 min lugemist
15.06.2020, 0:06 Põhiseadust on ikka Tartus hoitud Kui Eesti Vabariigi kehtiva, 1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel oli möödunud 15 aastat, toodi see 2007. aasta septembris tollase justiitsministri eestvedamisel pidulikult Tallinnast Tartusse riigikohtusse hoiule. Selliseks sümboolseks ettevõtmiseks ei olnud sisuliselt vähimatki põhjust, sest Eesti Vabariigi põhiseadust on ikka Tartus hoitud. 4 min lugemist
2.06.2020, 0:06 Kuidas lapsed laulsid ennast ajalukku Eilne ja vahest ka tänane Tartu Postimees vahendanuks suure rõõmuga oma lugejaile sõnas ja pildis Luunja tänavust suursündmust, milles oli osaleda lubanud 2300 lauljat, suurem osa neist lapsed. Äsjasel nädalavahetusel oleks Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse taga selleks puhuks ehitatud laval ning pargis asuval vanal laululaval käinud 30. mail proovid ning 31. mail proovid ja keskuse taga laval peakontsert. Publikut oli kavandatud tuhandeid. 4 min lugemist