Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Suur lugu
SAATUSLIK SÜNNIAASTA ⟩ Surmalaagrist pääsenud mehed: käsil kümnes elukümme ja nali varrukast võtta Eelmise aasta oktoobris nägi ilmavalgust kirjanik Venda Sõelsepa (1923–2006) proosa- ja artiklikogumik «Kolõma – kole maa». Selle koostaja on Jüri Kaldmaa, kes ei oleks niisugust raamatut ilmselt iial kokku pannud, kui ta enda isa Harry Kaldmaa (1928–1991) elus poleks olnud Kolõma vangilaagrites viibimise julma peatükki. Harry Kaldmaa suri liiga vara selleks, et ta poeg jõudnuks kõike järele küsida. Nii andis Venda Sõelsepa tekstide ja kirjavahetuse korrastamine Jüri Kaldmaale vastuseid ka oma isa kohta.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
AJALOONAINE ⟩ Kuidas 89-kilone leskproua Elisabeth Judas Ameerikas Miss Estoniaks sai? 1929. ilmus Tartu lehes kuulutus, et keegi Ameerika eestlane «soovib tutvust eesti neidudega abielu eesmärgil». See pani ülikoolilinna kihama ja post kandis kümneid magusaid kirju üle Atlandi ookeani Chicagosse. Kirjutajate hulgas oli naisüliõpilasi, talutütreid maalt ja isegi üks parunipreili. Kuid õiged sõnad oskas paberile panna üks Tartu algkooli õpetajanna. Mitte küll enam esimeses nooruses, vaid lesk ja kahe lapse ema. Elisabeth Judase läkitus leidis mister Heisleri südames vastuvõtliku pinna ja mees saatis uuele südamedaamile 750 dollarit dokumentide ja pileti jaoks.
Karl August Hermann: üldlaulupidu tagasi Tartusse aastal 2030! Helilooja, muusikategelase, ajakirjaniku ja keeleteadlase Karl August Hermanni (1851–1909) sünnist möödus 23. septembril 170 aastat. Suvel ilmus ajakirjas Muusika temaga mõtteline vestlus, kuid selles ei olnud nelja üldlaulupeo üldjuhiga juttu laulupidudest. Nüüd tuleb see teema lugejate ette tema enda toimetatud Postimehes, täpsemalt selle sõsarlehes Tartu Postimees. «Tore, et tartlastel on eraldi leht,» ütles ta algatuseks. «Siin sobib hästi arutleda Tartu kui laulupidude hälli üle.»
TARTU TULEMINE ⟩ Maarja kiriku kellahelin kaikus Luunjani (1) Mälestuspalvuse ja kontserdiga meenutati 12. juulil 80 aasta möödumist Tartu Maarja kiriku pommitamisest ja hävimisest 1941. aasta suvel. Palvust alustades oli Maarja koguduse õpetajal Timo Svedkol kokkutulnuile pakkuda suur üllatus. Peale 80-aastast vaheaega kõlasid kirikus – tõsi küll, salvestiselt – hävingust imekombel pääsenud suure kella kumedad helid, mille oli salvestanud Paistu Maarja koguduse õpetaja Allan Kährik.
30 aastat varem ⟩ Peeter Olesk: KGB originaale ei hävitanud, sest nendega saaks inimesi šantažeerida Nagu pealinnaski, tuli KGB-l ka oma Tartu peamajas 1991. aasta augustikuu lõpus pillid kotti panna. Endist kirjanduse seltsi maja Vanemuise tänaval läksid teiste hulgas tagasi nõudma peatse Eesti põhiseaduse üks loojatest Jüri Adams ja Tartu linnavolikogu liige Viktor Korrovits. KGB varade arvelevõtmiseks ja hoidmiseks loodi komisjon, mida asus eest vedama kirjandusmuuseumi toonane direktor Peeter Olesk.
Tagasi üles
Back