Tellijale Otse asfaldi all ootas avastamist pusletükike rootsiaegsest Tartust Osavad pidid olema need meistrid, kelle laotud keldrivõlvid ja ahjukolded on arheoloogid nüüd avastanud Tartu ülikooli endisest majandushoovist, Jakobi 5 õppehoone kõrvalt. Moodsate autode raskus pole reetnud, et maapõues on peidus tühi ruum. Nii on ettevõtte Arheox arheoloogid Rivo Bernotas ja Keiti Randoja saanud olla päästekaevamistel tunnistajaks, et üsna maapinna lähedal on Põhjasõja-aegse ja -järgse rusukihi all varauusaegsed ja keskaegsed hoonekonstruktsioonid väga hästi säilinud.
reading time 7 min lugemist
Tellijale Vaktsiin, mis päästab elusid juba sada aastat Maailm hakkas 1921. aasta kevadel taastuma ühest suurimast pandeemiast inimkonna ajaloos, Hispaania gripist, mis põhjustas ligi 50 miljonit surma. Samal aastal katsetati esimest korda inimese peal samuti miljoneid hauda viinud tuberkuloosi vastu Bacillus Calmette–Guérin’ (BCG) vaktsiini, mis sai nime prantsuse bakterioloogi Albert Calmette’i ja veterinaarkirurgi Camille Guérin’ järgi. See vaktsiin on olnud sedavõrd edukas, et seda kasutatakse siiani.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Marahwa Näddala-Leht avas talupojale uue maailma tema õpetuseks ja kasuks (2) Jaanuari viiendal päeval 1821. aastal hakkas Äksi koguduse õpetaja ja Tartumaa praosti Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) toimetamisel ilmuma Marahwa Näddala-Leht. Väikene ajaleht oli kaheksaleheküljeline ja esialgu trükiti seda Tartus, hiljem Pärnus. Ajalehe eest tuli tellimisraha aastaks kuus rubla, sellest üks saatekuludeks, linnade postkontoritesse ette maksta ja sealt saadi kätte ka värsked lehenumbrid.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Rahvast puupüsti täis kirikud. Tomat. Ungari hani. Peeter Volkonski jõulutunne ongi see Kui kõik läks nii nagu kavatsetud, sõidutas tammelinlane Peeter Volkonski oma ema, annelinlase Helvi Jürissoni eile Tallinna, kus neid ootas saabuvate jõulude puhul Kerttu Soans, kes on ühele õde ja teisele tütar. Eelmisel nädalal, kohe pärast suurt lumesadu rääkis nende vend ja poeg Tartu kesklinnas nii sellest sõidust kui ka jõulutundest ning nääri- ja jõuluelamustest.
reading time 6 min lugemist
Tellijale Kõige vanemad linnaplaanid peitusid Venemaa ja Rootsi arhiivides (1) Tartu valmistub kultuuripealinna tiitliks aastal 2024. Kunagi 2008. aastal kuulsin raadiost, et Tallinn saab 2011 Euroopa kultuuripealinnaks. See uudis äratas minus mitmesuguseid mõtteid. Leidsin, et saan anda oma osa selles pühas ürituses, ja avaldasin kultuuripealinna toimkonna tegelastele soovi koostada raamat Tallinna vanadest plaanidest. Üsna varsti ilmus aga lehtedes teade, et sel puhul ei ole kavas ühtki raamatut välja anda.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Karl Morgensterni jäljed ulatuvad kahe sajandi taha ja kaugemalegi Tartu kesklinn näeks praegu mõne koha pealt kindlasti teistmoodi välja, kui siia väikesesse puust linna ei oleks 7. novembril 1802 Preisimaalt Danzigist saabunud 32-aastane Karl Morgenstern. See ilus mees – selliseks olevat ta ennast ise pidanud – oli Dorpatisse kutsutud kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks, kuid kõige selle kauni vaimse kõrval on tema jäljed praeguseni ka käega katsuda.
reading time 3 min lugemist

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Tellijale AJALUGU ⟩ Raha ja ruumi raiskajaks peetud laud aitas iseseisvumisel hädast välja Soomegi Ilf ja Petrov kirjutasid kuulsaks kaksteist tooli. Emajõelinnas on aga kuulus laud: siinses linnamuuseumis hoolega hoitav kogukas tammepuust laud on tähelepanuväärne Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud rahuläbirääkimiste kontekstis ning on olulist rolli mänginud ka mitme teise ajalooliselt tähtsa koosoleku ja arutelu keskse esemena. Muu hulgas peeti selle taga Soome ja Vene rahuläbirääkimisi, mis lõppesid lepingu allkirjastamisega 14. oktoobril 1920.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Muistsed tartlased elasid Toomemäel juba sajandeid enne Jurjevi asutamist (3) Elu Tartus, nagu meie seda mäe ja jõega kohta oleme harjunud nimetama, oli aastaks 1030 edenenud nii kaugele, et tekitas idanaabritele isu tulla vallutusretkele ja asutada ühtlasi Jurjev. Vallutamisest ja asutamisest võib lugeda Vana-Vene kroonikatest ehk leetopissidest. Tartu ülikooli arheoloogiakabineti vanemteadur Andres Tvauri andis intervjuu selle kohta, mida räägivad arheoloogilised leiud, aga ka leetopissid tolle kauge aja kohta.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Tartu ülikooli üks väljakujundajaid ja arendajaid pidas lugu maailma ilust Sügisel 218 aastat tagasi, 7. novembril 1802 jõudis Preisimaalt Danzigist kaugele põhja, Vene impeeriumi äärelinna Dorpatisse ülikooliprofessoriks kutsutud noor ja nägus Karl Morgen­stern (1770–1852). Tema esimeste muljete tekitatud mõtted Tartust olid nukrad: «Seisin kurvameelselt postijaama [---] väikese akna juures, [---] silmitsedes vastas asuvaid väikseid puumaju. Ühes sellises [---] peaksid ka sa ise elama; provintslikus maalinnakeses kaovad su parimad aastad, eemal kõigest maailma ilust.»
reading time 4 min lugemist
Tellijale Valmib film Ülo Soosterist – mehest, kes jäädvustas end Moskva kunstiavangardi Armastusfilmide festival Tartuff ei toonud tänavu Tartusse pelgalt filmiseansse, selle ajal leidis loomemajanduskeskuses aset ka Eesti dokumentalistide gildi seminar, kus muu hulgas tutvustati oktoobris valmivat dokumentaalfilmi «Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes». Moskva avangardi sügava jälje jätnud kunstnikku portreteeriv film peaks esilinastuma Soosteri sünniaastapäeval, 17. oktoobril Moskvas Tretjakovi galeriis ja 21. oktoobril Kumus.
reading time 3 min lugemist
Tellijale Huvitavaid noppeid Eesti apteekide ajaloost: kas sina tead meie tuntuimat apteekrit? Eesti Apteekrite Liit tellis 1990ndate alguses Heino Gustavsonilt apteekrite ajaloo ülevaate raamatuna avaldamiseks. Töö jäi aastakümneteks seisma, kuni Eesti Tervishoiu Muuseumi teadur Kalju Paju unustusse vajunud käsikirja taas päevavalgele tõi ning selle väljaandmist korraldama asus. Järgnevalt toob üks raamatu toimetajatest, Ain Raal, välja mõned huvitavaimad raamatus «Eesti apteekide ajaloost» kirjeldatud lood 210 Eesti põlisapteegist.
reading time 4 min lugemist
Tellijale Kuidas lapsed laulsid ennast ajalukku Eilne ja vahest ka tänane Tartu Postimees vahendanuks suure rõõmuga oma lugejaile sõnas ja pildis Luunja tänavust suursündmust, milles oli osaleda lubanud 2300 lauljat, suurem osa neist lapsed. Äsjasel nädalavahetusel oleks Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse taga selleks puhuks ehitatud laval ning pargis asuval vanal laululaval käinud 30. mail proovid ning 31. mail proovid ja keskuse taga laval peakontsert. Publikut oli kavandatud tuhandeid.
reading time 4 min lugemist
Tagasi üles
Back