Tavaline inimene Gaute Kivistik künnab Emajõge ja mängib õige mitut rolli Juhtus nõnda, et just nimelt täna 50 aastat tagasi, 18. juunil 1971 tuli ilmale raadiohääl ja telenägu Gaute Kivistik, kes on rohkem tuntud kui Rohke Debelakk. Kui Tartus sündinud ja siin ka veidi õppinud mees sai veerandsaja-aastaseks, läks ta ära Tallinna ja elab praegu perega Riisiperes, ometi on teda päris sageli näha sünnilinnas. Intervjuu andmiseks astus ta Kuku raadio Tartu stuudios hommikuprogrammi «Ärataja» eetrilainetest veerand tunniks välja.
Helmer Jõgi: direktoreid surutakse aga administraatoriteks ja kui sellega kaasa lähed, võid oma kooli arengule head aega öelda Jaan Poska gümnaasiumi koridorid on praegu vaiksed, sest koroona pole kadunud ja tark ei torma ning kool otsustas gümnasistid viimasteks nädalateks endiselt koju jätta. Neilt vähestelt noortelt, kes seal liiguvad, uurib direktor Helmer Jõgi (69): «Kas käisite järele vastamas?» või «No sina tahad ju kindlasti viit saada!» Intervjuu jooksul avaneb kabineti uks korduvalt. Kes küsib koolitoidu kohta, kel on muu asi vaja ära klaarida.
Dvin avab teatrisuve kollase kabrioletiga Et intervjueerida Emajõe suveteatri 25 aastat tagasi asutanud Andres Dvinjaninovit, tuli minna Karlova teatri aeda. Aga esmalt hakkas teatri ees silma rõõmsat suvekarva kabriolett, mille katus oli alla sõitnud. Küsimus selle kaunitari kohta ja teisedki pärimised käisid sinatamisi, sest me oleme Dviniga pärit samast ajast ja samast kohast: elasime poisipõlves Tartu pärmivabriku kõrval ema juures. Emad olid meil siiski erinevad, isadest rääkimata.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Lauri Nebel tahab reedel paati patsutada Aasta tagasi teatripäeval, 27. märtsil oli Tartu Postimehes esimest korda rubriik «Reedene rõõm», mis on ilmunud reedeti tänini. Selles on intervjuud rohkem või vähem tuntud naiste ja meestega. Igaüks neist on kõige muu kõrval vastanud ühele küsimusele, mis on tekkinud Kaarel Kilveti (1944–2005), Jüri Aarma (1951–2019) ja Lauri Nebeli ehk ansambli Hampelmann esitatud laulust «Reedene rõõm». Tänasel reedel vastab küsimustele Lauri Nebel (72).
REEDENE RÕÕM ⟩ Maratoni pakihoiupealik võtab võistlusele kaasa hulga sokke Selleks, et Tartu maraton saaks toimuda, on esmalt vaja lund. Kui see tingimus täidetud, on tarvis lumme teha suusarada. Kui ka see valmis, sõltub suusapeo õnnestumine suuresti vabatahtlikest, keda on tänavu maratonil abiks pea tuhat. Suusatajate isiklikke asju valvab ligi poolsada vabatahtlikku. Selle eest, et suusatajad oma isikliku vara pärast finišeerimist kätte saaks, vastutab Tartu maratonil juba kaheksandat korda Elis Lukas.
REEDENE RÕÕM ⟩ Ajaloolane Kristjan Oad: Muinas-Eesti poliitikud olid võimuahned ja nahaalsed (6) Seda, et seni tuntud ajalootõlgenduste asemele pakutakse välja uusi, aeg-ajalt ikka juhtub. Muu hulgas püütakse senist ajalugu ümber teha või tuua esile selle eri tahke. Midagi seesugust on teinud ka Tartus magistrikraadi omandanud ja nüüd Tallinna ülikooli doktorantuuris tudeeriv Kristjan Oad. Alates sellest, kui portaalis Novaator ilmus tema artikkel «Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?», on puhkenud avalik kirglik diskussioon.
Mati Karmin: Ruja monument on veel koledam (8) Iga tartlane teab une pealt mõnd Mati Karmini skulptuuri ja mõni möödub päeva jooksul mitmest tema teosest. Tartus sündinud Karmin õpetab skulptuuritudengeid professorina oma sünnilinnas, aga elab ja loob ta rohkem Tallinnas, kuhu tõmbas ERKI (Eesti NSV riiklik kunstiinstituut) ja kunstimaailma suurem avarus. Pääskülas oma koduaias on ta üles pannud Ruja monumendi, mille kõrval Jaak Joala kuju koledus tema sõnul kahvatub.
Tähtvere laenutaja Imbi Heinla: vahel on suusatajat vaja kaaluda või uisutajale kaasa anda sall Uiske on üheksakümmend paari, võib-olla isegi üheksakümmend üheksa. Suuski ei tea, kui palju on. «Tagaruumides on neid veel,» ütleb Imbi Heinla ja viipab sinnapoole. Uiske ja suuski on ta Tähtvere puhkepargis laenutanud juba tosin talve. Nädala esimesed päevad on enamasti vaiksed, aga nädalalõpud... «Hommikul pool üksteist tulen, ja kui koju saan, on kell jälle pool üksteist,» kirjeldab ta talve üle siiski vaid rõõmu tundes.
Tagasi üles
Back