Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
TARTU TULEMINE ⟩ Maarja kiriku kellahelin kaikus Luunjani (1) Mälestuspalvuse ja kontserdiga meenutati 12. juulil 80 aasta möödumist Tartu Maarja kiriku pommitamisest ja hävimisest 1941. aasta suvel. Palvust alustades oli Maarja koguduse õpetajal Timo Svedkol kokkutulnuile pakkuda suur üllatus. Peale 80-aastast vaheaega kõlasid kirikus – tõsi küll, salvestiselt – hävingust imekombel pääsenud suure kella kumedad helid, mille oli salvestanud Paistu Maarja koguduse õpetaja Allan Kährik.
TARTU TULEMINE ⟩ Haiglahoonete hiigelkogum kasvas välja noore arhitekti loomingust 30. septembril oli Maarjamõisa meditsiinilinnakus ehk meditsiinilinnakeses, nagu seisab 1971. aasta septembris Edasi ühe loo pealkirjas, ehituslikult eriline hetk – peeti sarikapidu. Sellega tähistati Tartu ülikooli kliinikumi Puusepa 8 asuvas hooneterohkes kompleksis kolmanda ehitusjärgu jõudmist nii kaugele, et võis väikese tseremoonia korraldada. Pool sajandit tagasi laius sealsamas kohas kenakene lagedus. Seda asus arhitektina täitma äsja Tallinnas diplomi saanud Maie Hansmann.
Kaks kümnendit kosunud hiiglane on andnud arengutõukeid nii lähedale kui kaugele (6) Iga päev nii lähedalt kui ka kaugelt tuhandeid ostlejaid Tartu külje alla meelitav Lõunakeskus tähistas nädala algul 20. sünnipäeva. Sellega, et Astri grupile kuuluv Lõuna-Eesti suurim ärikvartal asub just seal, kus see asub, näikse kõik ammu harjunud olevat. Kohanetud on ka mitmesuguste muutustega, mille võimsa tõmbejõuga ärilinnak on Emajõelinna vereringesse toonud. Õigupoolest ongi Tartu ajaloost võtta väga vähe sarnase mõjuga asutusi.
TARTU TULEMINE ⟩ Linna lääneosa suurima pargi üks rajajaid hukkus koos poja ja isaga liivavaringus Kaks uudist ühe pargi kohta – hea ja halb. 107 aastat tagasi, 6. augustil 1914 hukkus oma villa juures liivakarjääris varingu tõttu toonaseid mõjukaimaid eesti põllumajandusteadlasi Aleksander Eisenschmidt koos poja ja isaga. Sealsamas ümbruses on praegu Sanatooriumi park, mille kohta tänavu 15. juulil keskkonnaametile esitatud eksperdihinnangu järgi tuleb see võtta tervikuna riikliku kaitse alla.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Kui vaimuhaiglas võeti kasutusele nüüdses mõistes vastuolulisi raviviise Aastaks 1930 oli Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinik tegutsenud Staadioni tänavas veidi üle poole sajandi, haiglas oli 120 ravikohta. Peaarst oli terve kümnendi Maximilian Bresowsky, kes oli töötanud mõnda aega Saksamaal ning oli kursis uusimate arengusuundadega vaimuhaiguste diagnoosis ja ravis. 1930. aastad on huvitav aeg psühhiaatrias, sest sel kümnendil võeti kasutusele mitmeid tänapäeva mõistes vastuolulisi ravimeetodeid.
Tartlased raiusid raamatusse Eesti esiaja Eesti ajaloo» esimene köide «Eesti esiaeg», mis ilmus mullu detsembris, pani punkti kuueosalisele suurteosele. Värske raamatu kohanimeloendis on teiste palju kordi mainitud toponüümide hulgas Tartu ehk Jurjev kui linn ja piirkond ning Toomemägi ehk Tarbatu kui linnuse asukoht. Nende kohanimedega lehekülgedel näpuga järge ajades selgub meie kodulinna kohta mõndagi huvitavat. Sedagi, et muinasmaakonna Ugandi tähtsaim linnus asus hoopis Otepääl.
Otse asfaldi all ootas avastamist pusletükike rootsiaegsest Tartust (1) Osavad pidid olema need meistrid, kelle laotud keldrivõlvid ja ahjukolded on arheoloogid nüüd avastanud Tartu ülikooli endisest majandushoovist, Jakobi 5 õppehoone kõrvalt. Moodsate autode raskus pole reetnud, et maapõues on peidus tühi ruum. Nii on ettevõtte Arheox arheoloogid Rivo Bernotas ja Keiti Randoja saanud olla päästekaevamistel tunnistajaks, et üsna maapinna lähedal on Põhjasõja-aegse ja -järgse rusukihi all varauusaegsed ja keskaegsed hoonekonstruktsioonid väga hästi säilinud.
Karl Morgensterni jäljed ulatuvad kahe sajandi taha ja kaugemalegi Tartu kesklinn näeks praegu mõne koha pealt kindlasti teistmoodi välja, kui siia väikesesse puust linna ei oleks 7. novembril 1802 Preisimaalt Danzigist saabunud 32-aastane Karl Morgenstern. See ilus mees – selliseks olevat ta ennast ise pidanud – oli Dorpatisse kutsutud kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks, kuid kõige selle kauni vaimse kõrval on tema jäljed praeguseni ka käega katsuda.
Muistsed tartlased elasid Toomemäel juba sajandeid enne Jurjevi asutamist (3) Elu Tartus, nagu meie seda mäe ja jõega kohta oleme harjunud nimetama, oli aastaks 1030 edenenud nii kaugele, et tekitas idanaabritele isu tulla vallutusretkele ja asutada ühtlasi Jurjev. Vallutamisest ja asutamisest võib lugeda Vana-Vene kroonikatest ehk leetopissidest. Tartu ülikooli arheoloogiakabineti vanemteadur Andres Tvauri andis intervjuu selle kohta, mida räägivad arheoloogilised leiud, aga ka leetopissid tolle kauge aja kohta.
Tagasi üles
Back