Tartlased raiusid raamatusse Eesti esiaja Eesti ajaloo» esimene köide «Eesti esiaeg», mis ilmus mullu detsembris, pani punkti kuueosalisele suurteosele. Värske raamatu kohanimeloendis on teiste palju kordi mainitud toponüümide hulgas Tartu ehk Jurjev kui linn ja piirkond ning Toomemägi ehk Tarbatu kui linnuse asukoht. Nende kohanimedega lehekülgedel näpuga järge ajades selgub meie kodulinna kohta mõndagi huvitavat. Sedagi, et muinasmaakonna Ugandi tähtsaim linnus asus hoopis Otepääl.
Otse asfaldi all ootas avastamist pusletükike rootsiaegsest Tartust Osavad pidid olema need meistrid, kelle laotud keldrivõlvid ja ahjukolded on arheoloogid nüüd avastanud Tartu ülikooli endisest majandushoovist, Jakobi 5 õppehoone kõrvalt. Moodsate autode raskus pole reetnud, et maapõues on peidus tühi ruum. Nii on ettevõtte Arheox arheoloogid Rivo Bernotas ja Keiti Randoja saanud olla päästekaevamistel tunnistajaks, et üsna maapinna lähedal on Põhjasõja-aegse ja -järgse rusukihi all varauusaegsed ja keskaegsed hoonekonstruktsioonid väga hästi säilinud.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Karl Morgensterni jäljed ulatuvad kahe sajandi taha ja kaugemalegi Tartu kesklinn näeks praegu mõne koha pealt kindlasti teistmoodi välja, kui siia väikesesse puust linna ei oleks 7. novembril 1802 Preisimaalt Danzigist saabunud 32-aastane Karl Morgenstern. See ilus mees – selliseks olevat ta ennast ise pidanud – oli Dorpatisse kutsutud kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks, kuid kõige selle kauni vaimse kõrval on tema jäljed praeguseni ka käega katsuda.
Muistsed tartlased elasid Toomemäel juba sajandeid enne Jurjevi asutamist (3) Elu Tartus, nagu meie seda mäe ja jõega kohta oleme harjunud nimetama, oli aastaks 1030 edenenud nii kaugele, et tekitas idanaabritele isu tulla vallutusretkele ja asutada ühtlasi Jurjev. Vallutamisest ja asutamisest võib lugeda Vana-Vene kroonikatest ehk leetopissidest. Tartu ülikooli arheoloogiakabineti vanemteadur Andres Tvauri andis intervjuu selle kohta, mida räägivad arheoloogilised leiud, aga ka leetopissid tolle kauge aja kohta.
Tagasi üles
Back