Mulluse kultuurielu tipuks kujunes Emajõelinnas autovabaduse puiestee Äsja jõudis lõpule Tartu kultuurikandja aunimetuse vääriliste väljakuulutamine. Mulluse tegevuse eest tiitli, preemia ja kingituseks kunstnik Maari Soekovi teose saajaid oli kaheksas rühmas. Kõige tähtsamaks neist peetakse aasta kultuurisündmuse kategooriat, kus oli otsuse langetajate meelest parim autovabaduse puiestee. Nii nagu ülejäänud seitsme kategooria tiitlisaajad, tuli ka autovabaduse puiestee parimaks tunnistamine avalikkuse ette Facebookis.
Elektriteater tähistab kümneaastaseks saamist remondiga ja ilma kinolisteta Veel kümme aastat tagasi tundsid paljud tartlased puudust sellisest kinost, kus linastuvates filmides ei ootaks ees tapmine ja tagaajamine, vaid leiduks kosutust hingele, vaimule ja teadmistele. Tartus ei olnud sellist kohta, kus oleks järjepidevalt näidatud filme, mille tegemisel ei ole sihikule võetud suure piletitulu teenimine. Üks sedamoodi puudust kannatajaid oli Andres Kauts, kes pani talve lõpul 2011 koos mõttekaaslastega käima nn arthouse-kino Athena keskuses.
Kogo galerii asemel tegutseb märtsis eksklusiivne kaubanduskeskus Järgides valitsuse nõudeid, on ajutisel suletud ka Aparaaditehases tegutsev Kogo galerii (Kastani 42). Selle esindaja Karin Kahre teatas, et Kogo galerii on nende hulgas, kes kirjutasid 1. märtsil alla Eesti kunstnike liidu läkitatud avalikule pöördumisele, millega soovitakse valdkondade võrdset kohtlemist. Ühtlasi märkis Kahre pressiteates, mida ta nimetab performatiivseks aktiks, et Kogo galerii katsetab märtsis kaubanduskeskuse ärimudelit.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Esimene eestikeelne ajaleht avaldas esimestes numbrites ka sõja- ja krimiuudiseid (1) 215 aastat tagasi, 1. märtsil 1806 vana kalendri järgi tuli Tartu ülikooli trükikojast Tarto maa rahwa Näddali-Lehe ehk esimese eestikeelse ajalehe esimene number. Maastikupildiga kaunistatud päismiku alla on trükitud pikk truualamlik luuletus, millele järgneb poolteist lehekülge juhtkirja. Viimasel leheküljel on sõjateemalised uudised. Tartut on mainitud nädal hiljem ilmunud teise numbri kahes varguse ja röövimise uudises.
Kes hoiab oma kodus kelmika pilguga Aleksander Vardit? Aleksander Vardi (1901–1983) kuulub koos Olev Subbi, Konrad Mäe, Ado Vabbe, Elmar Kitse ja Karl Pärsimäega, kui nimetada suuremaid nimesid, eesti parimate koloristide hulka. Legendaarne kunstikoguja Alfred Rõude asetas esikoloristide hulka ainult Mäe ja Vardi. Kuid peale selle on Vardi eesti esiimpressionist, kelle maalitud autoportreed aastast 1961 ja lillemaali aastast 1941 on vaja reprodutseerida valmivas monograafias. Mõlemad pildid on aga kellegi kodus.
Eesti muusika kuulsuste koda otsib kohta keskuse rajamiseks Emajõe kallaste pääl Mis on Eesti muusika kuulsuste koda (EMKK)? Praegu Eesti ajaloomuuseumi hõlma all toimiva, aga peatselt mittetulundusühinguks kasvava idee eestvedaja Risto Lehiste sõnul on see ühtlasi protsess, mis sai alguse 2015. aastal teatri- ja muusikamuuseumis. Kõigepealt valmis näitus Eesti 100. aastapäevaks. Nüüd on kavas EMKK käima panna Tartus ja laiendada tegevust üle riigi. Miks? Millal? Kui palju? Vastab Risto Lehiste.
Alo Põldmäe: minu raamat tõestab, et Ludvig Juht kuulus maailma tippu Helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe alustas eelmise sajandi viimastel aastatel kontrabassimängija Ludvig Juhti (1894–1957) elu ja tegevuse uurimist ning on kirjutanud temast mitmeid artikleid. Intervjuuks Põldmäega andis põhjust tema kirjutatud monograafia: ta annab selles põhjaliku ülevaate Tartu lähedal Väägveres sündinud muusikust, kelle andekusele ja visadusele jäi Eesti kitsaks ning kes tõestas kogu maailmale, et kontrabass on sooloinstrument.
Tagasi üles
Back