Ajakirjanike õpetaja Juhan Peegli õpilased valivad maikuus rõõmsaid kimpe ja loovad luuletusi

Ajakirjanike õpetaja Juhan Peegli 106. sünniaastapäeval süütavad ta haual küünla Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik Mati Määrits ja raadiohääl Erki Berends. Foto: Aime Jõgi / mobiilifoto

Kui ajakirjandusprofessor Juhan Peegli õpilased 19. mai varasel pärastlõunal Raadi kalmistul ta hauale jõudsid, siis küünlad juba põlesid ja õisigi oli. Tulijad süütasid uusi tulesid, sättisid ka kimbud paika ning kõik tundus hea ja õige. Tulbid, nartsissid, meelespealilled, nurmenukud, võõrasemad ... Nagu ikka maikuus, seekord siis Juhan Peegli 106. sünniaastapäeval.

1976. aastal Juhan Peegli juhendatud kursusel ajakirjandust õppima asunutest olid kohal Pärnumaa ajakirjanik Silvia Paluoja, endine teleajakirjanik ja praegune talupidaja Koit Raud, Tartu Postimehe reporter Aime Jõgi, kauaaegne Kuku raadio toimetaja ja tuntud raadiohääl Erki Berends, endine teleajakirjanik Tiina Rebane ning Lõuna-Eesti Postimehe reporter Mati Määrits.

Päikeses ja varjus seisavad professor Juhan Peegli õpilased Silvia Kivimägi, Koit Raud, Aime Jõgi, Erki Berends, Tiina Rebane ja Mati Määrits. Foto: Maarja Lõhmus

Neist paar aastat nooremal kursusel õppinud, nüüdne meediauurija ja -kriitik Maarja Lõhmus aitas pilte klõpsida. Vahetati viimaseid uudiseid, kiideti ilma ja uuriti üksteise käest nende põlvkonnakaaslaste järele, keda ammu kohatud ei ole. Nagu ikka elus – kellegagi jääd kooliajast kokku terveks eluks, kellegagi kaotad sideme.

Siiski sai ajakirjandusprofessor Juhan Peegli kursus hulgakesi üksteist näha just läinud nädalavahetusel. Kuna eelmisel aastal samal ajal, Juhan Peegli 105. sünniaastapäeval avati Tornimäel ta pronkskuju, skulptoriks Seaküla Simson, siis nüüd oli selleks kursuse kohtumispaigaks Saaremaa. Sinna võttis tee Eesti eri paigust ning välismaaltki ette 14 inimest.

Saksamaalt kohale lennanud Priit Jõgi, kelle hobiks on kirjutamine, iseäranis luuletamine, kinkis sündmuse peale mõeldes tagantjärele niisugused read: 

Üks ei vasta ja teine ei küsi

vaikida eestlaste komme

ettevaatus kui tuha all süsi

räägime ehk ... ülehomme.

Ja lisas, et need read on nüüd sõbralik eneseiroonia kõigest, mida kursusekaaslased seekord Saaremaal kokku saades EI olnud. Ja et jäägu see nii!

Professor Juhan Peegli juhendatud kursuse liikmeil tuli kahjuks alles mõne kuu eest kokku saada ka eriti kurval põhjusel, selleks olid kursuseõe matused – 25. veebruaril suri Eesti kirjandusteadlane ja museoloog ning Tartu ülikooli raamatukogu hiljutine juht Krista Aru.

Kirjanik ja luuletaja Kärt Hellerma, kes seekord kokkutulekule tulla ei saanud, aga kõigele, mis Saaremaal aset leidis, kaasa elas ning ka lahkunud kursuseõde Kristat igatses, kirjutas oma ajale ja inimestele mõeldes nii:

Mu sõbranna nägi unes

suuri heledasti valgustatud ruume

mida ta varem polnud näinud

varsti läks ka ta ise

unesuurde unevalgesse uneruumi

jättes mulle unepildi

kus ta on justkui siinsamas

aga siiski ei ole

kui tema ligiduses uitav unemõte

mu kurvaks teeb

siis ta lehvitab ja ütleb naerusui

see on sul unemure

«Need read ei ole veel kuskil ilmunud, on alles väga värsked,» ütles ta, ja lubas luuletuse lahkesti Juhanipäeval ära avaldada. 

Kärt Hellermal on nüüdseks ilmunud seitse luulekogu, viimane märtsis, pealkirjaga «Terasest tuba». «Nüüd tahaks küll jälle proosasse tagasi pöörduda, eks näis, kuidas õnnestub,» lausus ta.