/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2014/04/24/2983132t1h2c8b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851871t1h660c.jpg)
Pallase skulptuuriosakonna esimese kursuse tudengid on napile õppimise ajale vaatamata teinud tulemuslikke ettevalmistusi ühiseks väljapanekuks. See tuleb vaatajate ette 26. mail botaanikaaias. Suure tööisu kõrval on kursuse üks omapärasid vanuseline koosseis – noorimal kunstnikul on aastaid 19 ja vanimal 55.
Näituse pealkirja «Nähtamatu maailma võrgustik ehk Kobarkollaps» alla on tudengid kavandanud suuremaid ja väiksemaid teoseid, mis kujutavad nii valmis objekte kui ka protsesse. Kahe suurema autorid on Margus Teska (41) ja Heleri Riik (32).
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851884t1h856c.jpg)
Margus Teska töö keskele käib elus taim. Ta on kujutanud mõtte murenemist. «Sul on mingi kindel mõte, aga keegi istutab sulle pähe mingisuguse muu idee, mis hakkab kasvama ja lõhub ära sinu algse teadmise mingist asjast,» kirjeldas ta.
Heleri Riik on võtnud visualiseerida ja materialiseerida lagunemist kui faasi looduse ringlusest. Vaatamisel tundub, et ta on inspiratsiooni saanud kookonist. Teose juurde kuulub rippuv osa, mis tehtud makrameest.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851897t1h99b9.jpg)
Teska kõrval töölaua taga istunud Elin Meos (21) hoidis süles ja viimistles humanoidset tegelast. «Ta on seenemehike, kübar läheb talle lõpuks otsa,» ütles ta. «Seenemaailm on nähtamatu, aga see on väga suur osa meie ökosüsteemist.»
Hendrik Põlluste (30) on teinud oma teose nii, et sellele hakkab taimede vahel vesi peale tilkuma. «See tekitab jaapani aialikku rahu,» kommenteeris ta.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851907t1h430a.jpg)
Esimese kursuse skulptuuritudengite näitusele annab oma panuse kolleeg kolmandalt kursuselt Bhatricya Virumann. Kui ta kuulis, et väljapaneku kohaks on valitud botaanikaaed, mõistis ta, et see on ideaalne koht tema parajasti teoksil kahele keraamilisest savist vormile, mis meenutavad kaktusi ja mida ta nimetab kaheks karvaseks.
Näituseks «Nähtamatu maailma võrgustik ehk Kobarkollaps» kujunenud projekti juhendaja on skulptor Olger Lehtsaar (30). Õppinud bioloogiat Tartu ülikoolis, jätkas ta õpinguid kõrgemas kunstikoolis Pallas ja lõpetas selle skulptuuri erialal.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851913t1h4e09.jpg)
Skulptuuri kui niisugust kirjeldab ta kui meeleolu kajastavat tervikut ehk konkreetses vormis füüsilist kujutust mingist mõttest või meeleolust. «Objekti kaudu meeleolu kirjeldamine annab juurde nüansirohkust, sest sõnadest jääb tihtipeale vajaka,» lisas ta. «Seega saab skulptuuri kaudu inimeste meeleolumaailmu üksteisele lähemale tuua.»
Kuidas tekkis botaanikaaia näituse mõte? Olger Lehtsaare sõnul olid selle aluseks tudengite diskussioonid, millest tekkis ühine soov käsitleda nähtamatut maailma ümbritsevas ja inimese toimimist looduses. «Oma mõtete vormistamisel on kõigil olnud vabad käed,» lisas ta. «On kasutatud keraamilist savi, betooni, papjeemašeed, kipsi, puitu, vaiku, klaasi, kombinatsioone erinevatest materjalidest. Tulemused on väga huvitavad.»
Vanimal aastaid 55 ja noorimal 19
Kursuse vanim tudeng on 55- ja noorim 19-aastane. Kuidas kujunes kursus just selliseks? «Ju siis oli selline tähtede seis, et niisugune koosseis kandideeris õppima, ja ega tahtjaid kandideerijatest väga palju rohkem ei olnudki,» meenutas vanim tudeng Andres Rattasepp. «Kümme võeti vastu, üks läks akadeemilisele puhkusele. Praegu on meid nimekirjas üheksa.»
«Võid olla mis vanuses iganes, aga sa ei tunne ennast siin halvasti,» ütles Margus Teska. «Kui töötad koos noortega, hoiavad nad ka sind ennast noorena.»
Elin Meos peab koos vanemate tudengitega ühel kursusel õppimist väga kasulikuks. «Elutarkust tuleb juurde,» ütles ta.
Rattasepp rääkis, et tal on mitu head sõpra Pallases õppinud. «Eks ma ole skulptuuriosakonnal silma peal hoidnud ja lihtsalt ootasin aega, kui see kõik siin nii vingeks läheb. Siin on praegu nii ägedad võimalused,» ütles ta. «Mina olen küll väga rahul, et ma just nüüd tulin õppima, kuigi puitskulptuuriga tegelen juba 2008. aastast. Tahtsin oma skulptoriampluaad laiendada.»
Üks kõige vingemaid ja sealjuures värskemaid asju, mida skulptorid õpingutel kasutavad, on tavatult suur 3D-printer . Pallase 3D-meister Rasmus Eist on selle keldrikorrusel umbes kolm nädalat tagasi käima pannud ja tema andmeil on see Eestis suuruselt tõenäoliselt teine. Printida saab asju mõõtmetega meeter korda meeter korda meeter.
«Printer tuli osadena, pidin ise kokku panema,» rääkis ta. «Masin ei hakanud korralikult tööle ja ma tegin veebikõnelusi Kanadasse, nüüd ta siis töötab. Parandamisega läks pool aastat, kuni ma lõpuks ise selle probleemi üles otsisin ja lahendasin.»
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851872t1hf316.jpg)
Superprinter on nii uus, et esimese kursuse tudengitest ei ole sellega veel keegi midagi teinud. Näituse «Nähtamatu maailma võrgustik ehk Kobarkollaps» tööd botaanikaaia kasvuhoonetes on valminud mitmel muul viisil. Avamine on 26. mail kell 15, vaadata saab näitust 29. augustini.
Üheksa esmakursuslast
Kõik Pallase skulptuuriosakonna üheksa tudengit tutvustavad ennast alljärgnevalt ise.
Mariia Polivalova (19)
Olen kogu elu iseseisvalt kunsti õppinud. Mind huvitavad erinevad viisid, kuidas vormida mõtted skulptuuriks. Lisaks kunstile pakub mulle suurt huvi bioloogia. Mind huvitavad loomad, nende käitumine ja suhted, aga ka loomade moraal, mis pole seotud religiooniga. Negatiivsed sündmused inspireerivad mind olema loov. Lõppude lõpuks saame midagi hinnata ainult kontrasti kaudu. Ilma negatiivseta poleks ka positiivset.
Helge Maria Lakeman (20)
Olen õppinud Tartu Waldorfgümnaasiumis. Igasuguse kunsti ja käsitööga olen tegelenud nii kaua, kui mäletan – nii koolis huviringides ja valikainetes kui ka lihtsalt ise hobi korras. Nendest on mulle olulisemad näiteks keraamika/savitöö (sellest ka soov minna skulptuuri õppima), fotograafia, näitlemine, aga samuti vasetöö, floristika ning muidugi maalimine ja joonistamine.
Elin Meos (21)
Olen Viljandis veetnud kogu oma elu. Kuigi lõpetasin Abja gümnaasiumis sisekaitse eriala, on mind alati paelunud kunst ja loovus. Mind on ümbritsenud inimesed, kes väljendavad end metalli, joonistamise või muu kunsti kaudu, mis on süvendanud ka minu huvi selles valdkonnas. Pallases soovin arendada oma oskusi ja teadmisi, et viia ellu oma ideed ja kunstilised visioonid.
Eliise Mikomägi (22)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851950t1h06d7.jpg)
Olen lõpetanud Tartu lastekunstikooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi ning natuke üle semestri olen õppinud ka veterinaariat. Skulptuuri tulin õppima pärast Austraalias ja Tais veedetud aastat, mille jooksul kogunes kihk ja värske inspiratsioon (seekord eriti just kolmemõõtmeliseks ja keraamikaga seotud) loominguliseks tegevuseks.
Minu kunst on sügavalt inspireeritud loodusest ja selle suhetest inimesega. Olen tundnud suurt huvi bioloogia vastu juba väikesest peale ning see väljendub siiani tugevalt minu loomingus. Tihti kujutavad minu teosed vähetuntud, väljasurnud või kummalise/erilise välimusega liike – nii ka sellele näitusele mineva töö puhul.
Lisaks kunstile tegelen fossiilide kogumisega, hobi korras loodusfotograafiaga, eksootiliste taimede ja loomade kasvatamisega ning maailma tasemel jõutõstmisega. (Eesti jõutõsteliidu andmeil krooniti Eliise Mikomägi , möödunud aasta Euroopa ja maailmameister, tänavu 4. mail Tšehhis varustusega jõutõstmise juunioride Euroopa meistriks kuni 84 kg kategoorias – toim)
Hendrik Põlluste (30)
Olen kultuurivaldkonna taustaga ning töötanud üle kümne aasta teatri ja filmi alal. 2022. aastal osalesin Eesti Laulul oma loomingulise projektiga «Dramanda», mille raames lavastasin ka mitu muusikavideot. Aastatel 2023 ja 2024 töötasin Eesti Draamateatris heli- ja videomeistrina. Kõrgemasse kunstikooli Pallas asusin õppima skulptuuri erialale sooviga panustada eesti kultuuri arengusse, eriti teatri- ja visuaalkunsti vallas.
Heleri Riik (32)
2012. aastal lõpetasin Pärnu ühisgümnaasiumi ja otsustasin maailma avastama minna ning reisida ja töötada, sest olin üks nendest, kes ei teadnud, mida edasi teha. Vahepeal õppisin ja lõpetasin Järvamaa kutsehariduskeskuses hobuhooldaja eriala ning läksin Saksamaale talli tööle. Hobuseid armastan siiani, kuid mitte seda rutiinset tallitööd.
2024. aastal sain sisse Pärnus üheksakuulisele kursusele Full Cycle Game Academysse 3D game art'i õppima. See modelleerimise ja tekstuurimise maailm oli nii minu rida. Pärast lõpetamist Gamecani antud soovitusega junior 3D modelleerijana polnud mul ikka kuskile edasi minna, sest mängutööstuses oli kriis, mis kestab tänaseni.
Mu järgmine loogiline samm oligi tulla Pallasesse skulptuuri õppima – vormi, anatoomiat, joonistamist, värvusõpetust ja muudki, et saaksin modelleerimisoskusi edasi arendada ja oma kätega midagi füüsilist luua. See on imeline tunne.
Anna-Alisa Tikhonova (34)
Juba lapsepõlvest saati olen unistanud skulptoriks saamisest. Olen lõpetanud Tartu lastekunstikooli ja Tartu kunstikooli, nüüd õpingi Pallases skulptuuri.
Olen palju reisinud, enamiku ajast seigelnud ringi seljakotirändurina, peaaegu ilma rahata, otsinud uusi kogemusi ja inspiratsiooni. Vabal ajal meeldib mulle jalutada oma koeraga, reisida ja snorgeldada. Armastan kuulata mitmes žanris muusikat, tantsida, kokata hõrke roogi ja veeta lõbusalt aega koos perega.
Margus Teska (41)
Olen visuaalse kujunduse taustaga loovisik, kes lõpetas 2018. aastal kiitusega Tartu kunstikooli graafilise disaini erialal. Enne õpinguid oli mul juba mitmekülgne töökogemus disainerina mitmes asutuses, sealhulgas rahvusvahelises töökeskkonnas. Lisaks omandasin kujundaja kutsestandardi (tase 5) pärast aastapikkust täiendusõpet.
Olen osalenud Erasmus + praktikaprogrammides Põhja-Soomes, Inglismaal ja Portugalis, kus kogunud väärtuslikku rahvusvahelist kogemust ning avardanud loomingulist silmaringi. Kuid visuaalne eneseväljendus pole piirdunud ainult graafilise disainiga. Olen edukalt osalenud mitmel joonistus- ja fotovõistlusel, samuti cosplay võistlustel, kus olen esindanud Eestit rahvusvahelisel Eurocosplay finaalvõistlusel Londonis ning võitnud esikohti kogu Baltikumis.
Kuna graafilise disaini valdkonnas on mul üle 20 aasta töökogemust, siis viimaste aastate majanduslikud ja tööalased muutused andsid mulle tõuke otsida uusi väljundeid ning pöörduda tagasi skulptuuri kui sügavama isikliku huvi juurde. Mitme riigi kunsti ja ruumiliste vormide kogemine on minu huvi skulptuuri vastu aja jooksul veelgi süvendanud.
Andres Rattasepp (55)
Lõpetasin 2003. aastal Tallinna pedagoogikaülikooli kunstiõpetuse ja joonestamise õpetaja erialal, 2014. aastal kaitsesin Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia õppekaval magistritöö teemal «Kasetohust punutud eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused», läbisin Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis rahvapärase puutöö õpekava täies mahus.
Olen töötanud animatsioonistuudios A-Film Eesti animaator-assistendina, mitmes teatris lava- ja valgusmeistrina, lavakujundaja ja butafoorina , üle kümne aasta põhikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana ning kaks aastat Valga muuseumi direktorina.
2008. aastast tegelen puukujude saagimisega, viimased kuus aastat professionaalselt, asutasin ka ettevõtte Puu Vägi OÜ. Olen pälvinud käsitöö- ja kultuurivaldkonnas riiklikke ja maakondlikke tunnustusi. Skulptuuri erialale tulin õppima selleks, et laiendada oma skulptoriampluaad ning sooviga ja vajadusest teha senisest palju rohkem kunsti.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/17/16851951t1h44db.jpg)