/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2025/05/17/16851865t1hc6f9.jpg)
Emajõe linnaujulas küdesid reedel ja laupäeval üheksa sauna, sest teist aastat järjest toimus saunaarutelufestival «Alasti tõde», mis ühendas tähtsad jutuajamised saunakultuuriga. Kambas oli ka palju soomlasi, kes tõdesid, et leil ühendabki inimesi, mistõttu olid nad lahkelt nõus kiitma Rootsi eurolugu.
Kahepäevast üritust vedas Soome instituut ja selle programm oli võrdlemisi lihtne: valikus oli üheksa sauna, mis reedel köeti soojaks kella kolmest ja laupäeval tunni jagu hiljem. Igal täistunnil mindigi kambakesi lavale, et vabas õhkkonnas sedasi aru pidada, et kogu jutt jääb leiliruumi seinte vahele.
Arutati rohest, rehest ja rahust
Festivali produtsent ja Soome instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi põhjendas, et selline sõbralik arutelukultuur võiks olla nimelt üks viis ühiskonnas polariseerumise vähendamiseks. Ka kirjanik ja üks arutelujuhte Mika Keränen nõustus ja pakkus välja, et äkki võiks ka volikogu istungeid saunalaval pidama hakata.
Sedapuhku aga poliitikast ei räägitud, vaid jututeemadeks seati rohe (keskkond), rehe (traditsioonid) ja rahu (rahu). Kuid need teemad polnud kivisse raiutud, sest saunameister lükkas küll teema käima, kuid jutu täpsema sisu ja suuna määrasid juba osalejad ise. Nii algaski jutuajamine näiteks Lodjakoja saunas küll roheteemadel, kuid jätkus peagi maadlusest rääkides, sest jutuvestjad on just selle ala harrastajad.
Festivali tänavused arutelujuhid ehk saunameistrid olid veel Võru instituudi juht Ivari Padar, filmi «Savvusanna sõsarad» režissöör Anna Hints, ajakirjandusplatvormi Levila asutaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Astrid Kannel, suitsusaunakultuuri edendaja Eda Veeroja, kirjanik Triinu Laan, koolitaja Toomas Trapido, saunaaktivist Maili Jakobson ning ühiskondlike muutuste konsultant Joanna Kurvits.
/nginx/o/2025/05/17/16851850t1hcb53.jpg)
Üks «koosolekuruumidest» oli Oulu saun, mis kannab küll Soome linna nime, kuid on pärit Eestist. Nimelt ehitasid Oulu rannasauna ühingu liikmed selle moodulitest eelmisel aastal, kui «Alasti tõde» esimest korda Tartu 2024 programmi raames toimus. Nüüd tõidki Katri Tenetz, Jussi Pöllä ja Marko Asell selle paariks päevaks sünnilinna tagasi.
Oulu saunas arutati rahu üle ning kolm põhjanaabrit andsid mõista, et kõige tähtsam on inimestel saavutada sisemine rahu. «Soomlased võivad laval ka vaikuses olla, seega alustamegi tihti saunatamist sisemist rahu otsides, mõtleme ja lõõgastume,» tutvustas Tenetz enne. Teised lisasid, et saun ongi hea viis vaimselt puhkamiseks.
Saunarahvale sobiv Eurovisioonilugu
Nagu mainitud, oli saunatajate seas omajagu soomlasi, aga aegamööda käis leili võtmas ka kohalikku rahvast. Kuid üks on kindel: kui meie põhjanaabritelt sai küsitud, kelle poolt tänasel Eurovisiooni lauluvõistlusel ollakse, oli vastus ikka sama. «Oleme Rootsi poolt, seda võib-olla esimest ja viimast korda,» ütles festivali produtsent Hannele Valkeeniemi muiates.
Ühtlasi teadsid Oulu rannasauna ühingu liikmed rääkida, et sellel nädalavahetusel on nii Soomes, Rootsis kui ka Šveitsis püsti pandud saunakülasid- või keskuseid, kus Eurovisiooni vaadata plaanitakse. Nagu ka Valkeeniemi tõdes, mõtisklesid Marko Asell, Katri Tenetz ja Jussi Pöllä, et soomlased saavad lauluvõistlust niikuinii võidurõõmsalt vaadata, sest Rootsit esindav punt KAJ on ju sealt pärit.
Kuid Hannele Valkeeniemi naljatas jätkuks, et soomlased on ehk kergesti sõltuvusse langevad inimesed. «Äkki sellepärast olemegi nii suur saunarahvas,» pakkus ta. «Saun ongi siin meie ühine keel,» lisas ta. Kuid imestas seejärel, et kuidas leiliviskamisest jutustav lugu esiteks Rootsis ja nüüd Euroopas läbi lööb.
«Kuid tegelikult on ühte lemmikut ikkagi raske valida, Erika lugu (Ich komme – H.U) on ka väga hea ja Eesti poolt oleme samuti, sest soomlased on muideks maailma suurimad kohvijoojad» lisas Hannele Valkeeniemi veel. Seda kinnitavad nii mõnedki internetis leiduvad edetabelid.