GALERII ⟩ Aplaus muutis Vanemuise suure maja teatrikohviku restoraniks

Aplausi avamisel oli külalistele valmistatud mitmesuguseid suupisteid. Esiplaanil peakokk Arvo Sulu. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Mullu mõni päev pärast suve algust sulgus Vanemuise suures majas kohvik, mis kandis nime Shakespeare. Riigihanke võitnud Gustav Cafe võttis rentnikuna sealsetes ruumides samasisulist tegevust edasi viia ning nimeks sai Teatrikohvik. Kolmapäeval avas sealsamas uksed restoran Aplaus 1870.

Kahe ja poole nädalaga on ruumid põhjalikult muutunud. Gustav Cafe üks omanikke Joel Ostrat rääkis, et põrandad on üles võetud, vaibad vahetatud, seinad värvitud. «Minu meelest on nüüd avaram ja helgem,» lisas ta. «Kohti on sees 102 ja väljas on Tartu arvatavasti kõige suurem terrass peaaegu 200 istekohaga.»

Sisearhitekt Triinu Aruoja sõnul ammutas ta Aplausi sisekujunduse kontseptsiooni loomisel inspiratsiooni Vanemuise fassaadist. «Eelkõige köitis mind telliskivi ja terrakota soe toon, mis nüüd rikastab restorani interjööri mitmete põnevate varjunditena,» lisas ta. «Aktsendina on säilitatud tumesinine, endine tunnusvärv, mis koos terrakotaga loob ajatu ja elegantse koosluse.»

Külaliste hulgas oli Vanemuise juht Aivar Mäe, kes avaldas arvamust, et sisekujundus on väga ilus ja et kõik märgid näitavad: Aplausist saab populaarne koht. «Sisekujunduse stiil on väga sobilik ja ühtne terrassiga,» lisas ta. «Mulle meeldib lava asetus ja avatud serveerimisköök, nii et ma arvan – igati kaasaegne koht.»

Avamisel tegid muusikat Laura Põldvere ja Paul Neitsov ning diskoriks kutsutud näitleja Katrin Pärn. «Esmapilgul meeldib, on kuidagi õhulisem, siin on avaramad võimalused,» ütles Pärn. Ta alustas oma diskorikarjääri Shakespeare’is aastal 2003 või 2004, ainult et siis oli lava otse peasissepääsu vastas ja mitte otsaseinas, nagu on nüüd pärast remonti.

Aplaus on ju küll teatri külje all tegutsevale restoranile kohane nimi. Aastaarv 1870 märgib Lydia Koidula näitemängu «Saaremaa onupoeg» esietendamist suvel 1870 laulu- ja mänguseltsis Vanemuine – ja sellest arvatakse eesti rahvusliku teatri algust. Ostrati andmeil pakuti nimekonkursil Aplausi peaaegu 20 korda. «Meile tundus, et nimi on ilus ja kui aastaarv on lõpus, siis on veel ägedam,» lisas ta.

Mida erilist on Aplausi menüüs? «Teeme praegu maailmas populaarsust koguvat jagamismenüü kontseptsiooni,» ütles Ostrat.

Jagamismenüü tähendab võimalust tellida mitmeid roogade valikuid, mis on jagatavad kas kahekesi või ka rohkema seltskonnaga. See loob võimaluse nautida ja sobitada suuremat maitsete valikut. Avamisel pakuti külalistele lisaks jookidele mitmesuguseid suupisteid, mille valmistamise eesotsas on peakokk Arvo Sulu.

Kohvik Shakespeare oli muu hulgas tuntud selle poolest, et aeg-ajalt oli seal esinejaid. Kuidas on muusika ja muude etteastetega Aplausis? «Me teeme muusikaõhtuid, stand-up’e, teatriõhtuid ja muudki,» lausus Ostrat.

Gustav Cafe teine omanik Siim Liivamägi (kolmas on Rivo Sisas) rääkis, et teatrikohvik muutus sisekujunduse poolest Aplausiks vaid kahe ja poole nädalaga, täpsemalt 19 päevaga. Lõpp läks ootamatult kiireks. «Meil olid juba mõned avamisele kutsutud inimesed sees, aga veel ei olnud meil elektrivalgust ja korraks tekkis mingi kärsahais,» lisas Liivamägi. «Aga ma arvan, et see ongi äge, see käibki kiirustamisel asja juurde.»

Enne avamissõnavõtte ja selle eel humoorika video linastamist tuli kõikidel laudade taga istet võtnud külalistel mõneks minutiks siiski minna restoranist terrassile, kus olid valmis pandud kokteilid. Kui elektrikud olid viimased toimingu teinud, läkski lahti lõbusaks avamiseks, kus kõlas ka muusika ja nii mõnigi kord aplaus.