/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859149t1h91ce.jpg)
Kas keegi on kuulnud legendi Nõo neiust, kes röövlite kätte vangi langenuna hädasti abi vajas? Või ausast karjapoisist, tänu kellele Nõo kirik maa alla ei vajunud? Või sellest, et Nõo kirikut ei olegi ehitanud inimesed, vaid see on hoopis metsast üles leitud?!
Lugu sõdurpoiss Johannesest võib olla tuttav. Vähemalt Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi noortele, kuna Treffneri koolis on õppinud Johannes Luiga, kes tahtis meeleheitlikult pääseda Vabadussõtta, näitas lahinguis üles kohusetunnet ja kartmatust ning hukkus üht piiluri ülesannet täites 1919. aasta kevadel vaid neljateistkümneaastaselt.
Johannes Luiga lugu näib samuti kui legend, aga tema oli luust ja lihast inimene ning on maetud Nõo kalmistule. Johannes Luiga nimi on raiutud ka Treffneri kooli marmortahvlile koos teiste Vabadussõjas langenud õpilaste nimedega.
Neli lugu, neli pilti
Siin kirjeldatud lood väärivad kõik esiletõstmist sellepärast, et neist inspireeritult on sündinud suured maalid, autoriks Treffneri kooli noored. Esimene neist töödest, «Nõo neiu», tõsteti juba maikuu algul Nõo kiriku välisseinale ühe akna ette nii, et on ka maanteelt vaadeldav. Ja teine, «Sõdur Johannes», sai kiriku ida-aknale eelmisel reedel. Kaks ülejäänud pilti ootavad oma järge pikihoones.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859154t1h21bb.jpg)
Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja Mart Jaansoni sõnul on pühakoja korrastustöödega jõutud akende restaureerimiseni ja seni, kuni aknaraamid ükshaaval meistrite käe all korda tehakse, katab ligi kaheksa meetri kõrgust aknaava ajutine kilega kaetud raam. See kaitseb hoonet nii tuule kui ka vihma eest ning on ühtlasi hea koht veel millegi, näiteks maali ülesriputamiseks.
Niisugune idee sai alguse sellest, et Valga praostkonna projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa, kes Nõo kiriku akende ja uste taastamiseks PRIA-le projekti koostas, kirjutas rahataotlusesse sisse kavatsuse katta aknaavad remondi ajal õpilaste maalidega, kuna sellised kogukondi siduvad ideed suurendavad rahasaamisel šansse.
Maaliideega on seotud veel koguduse liige, erialalt bioloog, hingelt aga kirjanik ja ajakirjanik Juhani Püttsepp, kes on ühtlasi Treffneri kooli vilistlane. Tema võttis ühendust oma vana kooliga, kus on reaalsuuna kõrval ka humanitaarsuund. Seal tegutseb kunstiring ning ajalootunde annab Kristiina Punga, kes peab ka kodulugu ja pärimust hinnaliseks. Kõik need asjaolud haakusid pusletükkidena kenasti kokku.
Kõik neli pilti on värviküllaste ja selgete kujunditega maalitud nii, et eemalt paistab, nagu oleks tegu vitraažidega.
Eesti kirjandusmuuseumist oli leida Nõo kirikuga seotud legende, mida kunstihuvilised noored õpetaja Kristiina Punga vahendamisel lugesid ning valisid neist välja lugusid, kus leidus kõnekaid detaile, mille üle mõelda ja mida maalida. Moodustusid rühmad, asuti pilte visandama ja ideid katsetama.
/nginx/o/2025/05/20/16859155t1h103c.jpg)
Mõelda tuli suurelt. Maalide aluseks sobisid laastu- ehk OSB-plaadid. Neid kulus ühele pildile kaks, nii sündis formaat 2,5 korda 2,5 meetrit. Suured pinnad tuli kõigepealt kruntida, neile kavandid peale projitseerida ja siis maalritööga pihta hakata. Oli vedamine, et kevadine koolivaheaeg sattus ühele haruldaselt päikselisele nädalale ja värvitöid võis ette võtta kooli hoovis.
Kiriku maanteepoolsel välisseinal rippuva «Nõo neiu» autorid on Treffneri gümnasistid Loreta Merevoo, Mirjam Märtin ja Kaisa Lill. Nende valitud rahvajuttude järgi päästis Nõo neiu röövlite käest ime. Ime sündis sel viisil, et kui tüdruk abipalves käed jumala poole tõstis, kuivas läheduses voolanud jõgi peaaegu tilgatumaks, moodustades taevasse tohutu rünkpilve, kust väljuvad piksenoored röövlipesa puruks lõid.
/nginx/o/2025/05/20/16859156t1hc297.jpg)
Pildil on jumalakoda, täpselt nagu Nõo kirik, selle kohal aga sünged pilved ja välgunooled, mis röövleid tabavad ning esiplaanil neiu, kes vabaks saab.
Lugu sõdurist
Nõo kiriku altaritaguse akna ees on aga teos «Sõdur Johannes». Sealt saab sõdur Johannes vaadata Nõo kalmistu poole, kuhu ta on maetud. Johannese näoga pildi autorid on Luisa Miia Kikas, Laura Kirk ja Elissa Tõrva, kes on ta kõrvale maalinud teisigi treffneriste, teklid peas.
/nginx/o/2025/05/20/16859151t1h9a1f.jpg)
Need teised helistavad kirikukella – ka päriselt juhtunud lugu. Kui Johannes Luiga surmast möödus 100 aastat ehk 25. aprillil 2019 käisid Treffneri kooli õpilased mitte ainult Nõos, vaid paljudes Lõuna-Eesti kirikutes Vabadussõjas hukkunud kõige noorema kangelase Johannes Luiga auks kellanööri tõmbamas.
Kõik pildid on värviküllaste ja selgete kujunditega maalitud nii, et eemalt paistab, nagu oleks tegu vitraažidega. «Ma algul mõtlesin, et kui tulevad mingid õpilastööd, siis kindlasti tulevad need toredad, aga mitte nii väga erilised,» meenutas kirikuõpetaja Mart Jaanson. «Aga kui ma nägin esimesi, e-postiga saadetud pilte, juba siis vaimustusin. Et kui kunstipärased ja võimsad ning kui oskavad käed on need maalinud. Olen väga rõõmus.»
Nagu öeldud, kaks tööd veel ootavad välisseinale saamist. Pildi «Aus karjapoiss» autorid on Merete Pakarinen ja Grete Anier ning pildi «Üks kõrvenurk» lõid Frida Randma ja Maria Väljaots.
/nginx/o/2025/05/20/16859152t1h8398.jpg)
Ajalooõpetaja Kristiina Punga imetles veel inimeste headust ja vastutulekut, mis selle ettevõtmise õnnestumist on saatnud. Et kui palju on olnud lapsevanemaid ja sõpru, kes õla alla panid. Vaja oli ju hankida plaadid, mitukümmend liitrit värvi, korraldada vedu. Lisaks kulus ära töömeeste ning ehitusmeister Martin Nõmmiku mõistev meel, sest juba ühe suure pildi kirikuakna ette kinnitamine nõudis head pealehakkamist ja nutti, rääkimata pikast redelist.
Kommentaar
/nginx/o/2025/05/20/16859150t1h4694.jpg)
Juhani Püttsepp,
tuuletallaja ja tagantlükkaja
Selles loos on olnud tõesti palju osalisi, kollektiivne värk. Seda vahvam, et pildid nüüd valmis said ja üksteise järel üles lähevad.
Selline mõte sündis telefonivestluses Miina-Liisa Kuusemaaga paar aastat tagasi. Miina-Liisaga olen sõna otseses mõttes koostööd teinud Rannu kirikus, sest olin seal tosin aastat oreli tuuletallaja. See tähendab, et Miina-Liisa mängis teenistusel orelit ja mina tallasin orelisse tuult, sest mootorit orelil veel ei olnud. Me oleme Miina-Liisa ja tema pastorist kaasa Tiit Kuusemaaga ammused sõbrad.
Esimene lüke tuli Miina-Liisalt, kes rahastustaotlust kirjutades mulle helistas, et Nõo akendega võiks midagi ette võtta sellal, kui neid restaureeritakse. Ka sellepärast, et rahataotlusele rohkem rõõmsat värvi anda.
Mina siis Treffneri ehk endise Tartu 1. keskkooli vilistlasena pakkusin, et ma saan kooliga sidet võtta, et vast lapsed võiksid maalida need suured pildid. Treffnerile viis aga kõigepealt mõtte Nõo kihelkonnast pärit Treffneri õppursõdur Johannes Luiga, kelle kalmu Nõo kalmuaias kool on hooldanud ja hauaplaate renoveerinud.
No ja siis helistasingi kooli. Ja siis oli paar aastat vahet, kuni projekt raha sai ja tegelik töö lahti läks.