Emajõgi, Emavesi, Emaläte on nimed, mis kirjeldavad Tartut läbiva Eesti suurima vesikonnaga veeteed, mida tänu nimele peetakse peaaegu et pühaks. See toetub eestikeelse nimetamise osas kirjalikele allikatele, mille algus on pigem 19. sajandi rahvusliku romantismi tekkes ehk Friedrich Robert Faehlmanni kunstmuistendites. Nende hulgast ei puudu ka Emajõe tekkimine loomade kaevetöödest kõigevägevama käsul.
Tellijale
Tartu tulemine ⟩ Emajõgi kandis oma kallaste vahel vett ka Mater Aquarumi ja Embecka nime all (1)
Emajõe nimi on ju ilus ja väärib austust. Meenub irvhammaste räägitud anekdoot 1950. aastatest: kui kohvik Ateen oli ümber nimetatud restoraniks Volga, küsinud möödakäija teatrihoone varemete ees kannelt mängivalt Vanemuiselt tema tegevuse kohta ning too vastanud ohates, et ta vaatab, kuidas Volga voolab.