Tartu tulemine ⟩ Mida panid keskaja tartlased toidulauale

TÜ muuseumi näituse «Nähtamatu Tartu» keskosas pika laua peal on esemeid, tekste ja pilte, mis on seotud keskaegse toitumise teemaga. Foto: Kristjan Teedema

Toit on lahutamatu osa meie elust ning niisamuti oli see keskajal. Tollal kulus väga suur osa inimeste igapäevaelust ja pingutustest, et end ära toita. Mida sõid aga keskaegsed tartlased, kust nende toit pärines ja mida nende toitumiseelistused räägivad tollase ühiskonna kohta? Tänu arheoloogiale, kirjalikele allikaile ning biomolekulaarsetele meetoditele saame nendele küsimustele pakkuda üsna põhjalikke vastuseid.

Keskaja põllumajandus oli väga teraviljakeskne, sest teravili oli suhteliselt odav, säilis hästi ületalve ning oli väga energiarikas. Leib kuulus iga söögikorra juurde sõltumata inimese sotsiaalsest seisusest ning sel oli ka tähtis roll kirikurituaalides armulaualeivana.

Meie piirkonnas kasvatati keskajal valdavalt rukist ja otra, esimene oli peamiselt leivateoks, teine aga tähtis õllepruulimisel. Kaera kasvatati vähem ning veelgi harvemini võis põldudelt leida nisu. Kui lihtrahvas sõi rukki- ja odraleiba, siis nisuleib (või «valge leib») kuulus kõrgklassi lauale, teinekord toodi seda lausa kaugemalt sisse.