Erru läinud kindralmajori juhtimisel kujunes Tartu senisest rohelisemaks ja lillerohkemaks

Aleksander Tõnisson (esiplaanil keskel) on pildil seltskonnas, kus on ka helilooja ja koorijuht Miina Härma (istub). Foto: Heino Ehapalu / ERM

17. aprillil 150 aastat tagasi sündis Aleksander Tõnisson, kellest kujunes pärast 1917. aastat üks Eesti rahvusväeosade loojaid ja kelle 1934. aasta mais määras vabariigi valitsus Tartu linnapeaks.

Sügisel 1917 sattus Aleksander Tõnisson võimu haaravate enamlastega tugevasse vastuollu. Novembri algul tuli Tallinnast enamlaste esindus tema juurde Haapsallu võimu üle võtma.

«Lasin mehed sisse kutsuda. Lipnikuga olid kaasas madrus ja sõdur. Kõik kolm olid koristamata välimusega, lohakalt riietatud ja jätsid oma esinemisega kehva mulje,» märgib ta oma mälestustes, mille kirjastas SE&JS aastal 2020. «Võimu üleandmise asemel tegin korrapidajale ohvitserile korralduse, et ta kogu selle kamba pistaks kohe peavahti.»