TARTU TULEMINE ⟩ Ülikoolilinna ajaleht: «Ja muidugi on meil Tartus ka üks türgi pasha»

Tartusse toodud Hadži Osman-paša langes vangi Šipka lahingus 28. detsembril 1877. Nii on kujutatud seda lahingut Vene-Türgi sõja albumis, mis trükitud 1881 Peterburis. Foto: Repro

Alaliselt oma naabritega sõdinud ja vallutuspoliitikat teostanud Vene impeeriumi üks põhivaenlasi oli Türgi impeerium, kellega Venemaa 18. ja 19. sajandil sõdis koguni kaheksal korral. Viimane tollane kokkupõrge, aastatel 1877–1878 toimunud Vene-Türgi sõda, on jätnud üsna sügava jälje meie ajaloolisse mällu ja rahvaluulesse.

Mõistagi tähendas Vene impeeriumi järjekordne sõda ka eestlaste osalust kahurilihana selles konfliktis. Lisaks oli see sõda, mis ajakirjanduse vahendusel jõudis enamiku eestlasteni. Kuid sel sõjal on teinegi tahk meie ajaloos, mis on ehk seni tagaplaanile jäänud. Nimelt oli see esimene kord, mil Vene impeeriumi Balti kubermangudesse sõjavange massiliselt korterisse paigutati.

Seni olid sõjavangid Eesti- ja Liivimaal viibinud ajutiselt ja lühikest aega ning eelkõige siit läbisõidul. Pikka aega valitses Venemaa võimuladvikus hoiak, et sõjavange impeeriumi piiriäärsetesse Balti kubermangudesse ei paigutata. Viimase Vene-Türgi sõja ajal sellest hoiakust loobuti.