Päevad, mil õhk oli täis majade põlemise suitsu ja lõhkevate granaatide kibedat vingu

Selline vaatepilt avanes Tartus Riia tänaval 25. augustil 1944. «Käis äge võitlus, tulekahjude kuma oli nendel öödel Tartu kohal,» on meenutanud vabadusvõitleja Olaf Tammark. Foto: Rahvusarhiiv

Kui Käsu Hans oleks tunnistanud, mis Tartuga teise maailmasõja tormituultes sündis, oleks tema Põhjasõda puudutavale nutulaulule kindlasti paar episoodi lisandunud. Lisaks barokse linnasüdamega Narvale, mis 1944. aasta kevadel maa pealt pea täiesti minema pühiti, oli Tartu üks kõige rohkem kannatada saanud Eesti linnu selles globaalses konfliktis.

Suurelt loodusliku tõkke, Emajõe pärast jäi Tartu paariks nädalaks rindelinnaks nii 1941. aasta sõjasuvel, kui tungisid peale sakslased ning taganes punavägi, kui ka 1944. aasta hilissuvel, kui seis oli täpselt vastupidine. Rääkimata nende kahe tärmini vahele jäänud nõukogude pommitusreididest õhust.

Vabadussild, esimene raudbetoonsild Eestis, valmis aastal 1926. 1941. aastal lasid selle õhku venelased ja 1944. aasta 25. augustil taanduvad sakslased. Foto: Rahvusarhiiv