TARTU TULEMINE ⟩ Kuidas piiskop Hermann asutas perekondliku ettevõtmisena Tartu piiskopkonna

Tähetorn ja Struve monument asuvad kohas, kuhu 13. sajandi algul rajas linnuse piiskop Hermann. Foto: Signe Oidekivi

Riia piiskop Albert von Buxhövdenil (ametis 1199–1229) oli neli venda ning kõigile neile leidis Albert Liivimaal mingisuguse ametikoha. Vanimast vennast rüütel Dietrichist sai esmalt Riia ja peatselt ka Tartu piiskopi vasall, Engelbertist Riia toompraost, Rothmarist Tartu toompraost ning Hermannist esimene Tartu piiskop.

Viiel vennal oli ema teisest abielust ka üks noorem poolvend, rüütel Johann von Appelderin, kes käis Liivimaal ristisõjas, aga püsivalt siia elama ei jäänud. Kui piiskopid Albert ja Hermann oma sõjameeste, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate ning liivlaste ja latgalitega koos 1224. aasta augustis Tartu linnuse vallutasid, juhtis just Johann von Appelderin esimesena linnuse vallile tunginud ristisõdijate salka.

Piiskop Hermanni pitseri joonistuse aluseks on pitser 1224. aasta 24. juulist. Hermanni ametinimetuseks on kirjutatud Lihula piiskop, sest alles aastal 1235 sai ta õiguse hakata end nimetama Tartu piiskopiks. Foto: Repro