Tartu tulemine ⟩ Kuidas tekkis ja kujunes meie linn pärast jääaegu

Johan von Rodenburgh koostas 1638. aastal Tartu kindlustuste projekti, kus on näha ka Toome ala enne muldkindlustuste rajamist. Foto: Riksarkivet, SE/KrA/0406/28/008/003b

Eestit katab siluri ajastu ürgmeres ladestunud vee-elukate kodadest tekkinud lubjakivi ja dolomiidi kiht. Eesti põhjaosas on see maakoore tektoonilise kerke tagajärjel tõusnud maapinnale, lõuna pool on aga jäänud sügavale.

Selle peal on hilisem devoni mere põhjasete punakaspruunist liivast ja savist, mille hilisemad jääajad on kokku pressinud suhteliselt pehmeks ja vee poolt kergesti uhutavaks liivakiviks. Seda võib näha Tartus ujula taga kalmistute all, aga ka siin-seal Tähtvere ja Kalevi tänava hoovide järsemates nõlvaseintes või isegi uuristatud keldrites. Muidu on ta hilisemate varisemiste, setete ja orgaanikaga kaetud.

Jääkilp ja sulaveed