/nginx/o/2025/02/06/16639515t1h1f71.jpg)
Tartu rahu sõlmimisest möödus 2. veebruaril 105 aastat. Selle olulise sündmuse valguses meenutame vähetuntud fakte Eesti Vabariigi sünniajast ning diplomaatilise tõlke päevakorrale tulekut sel ajal.
Tartu rahu sõlmimisest möödus 2. veebruaril 105 aastat. Selle olulise sündmuse valguses meenutame vähetuntud fakte Eesti Vabariigi sünniajast ning diplomaatilise tõlke päevakorrale tulekut sel ajal.
Diplomaatilises suhtluses kasutatava keele valik muutus diskuteeritavaks juba 18. sajandil. Seni oli kasutatud põhiliselt ladina ja hiljem prantsuse keelt. Lahendus tuli 1851. aastal, kui Briti välisminister lord Palmerston edastas valitsuse seisukoha, et «igal valitsusel on õigus ametlikus suhtluses kasutada oma keelt, sest oma keeles saab mõtte edasiandmises kindlam olla».