Tartu tulemine ⟩ Tartlased rüüstasid 500 aastat tagasi kirikuid nii all-linnas kui ka Toomemäel

10. jaanuaril 1525 langes Tartus pildirüüste ohvriks toomkirik. Reformatsiooni järel hakkas see lagunema ning Liivi sõjas laastasid seda aastal 1558 omakorda venelased. Foto: Kristjan Teedema

Jaanuaris möödub 500 aastat Tartu pildirüüstest, mis oli linna jaoks kahtlemata tähenduslik sündmus. 7. ja 10. jaanuaril asetleidnu järel kindlustus linnas reformatsioonimeelne ehk evangeelne kirikukord, mida hiljem on nimetatud ka protestantlikuks ja luterlikuks.

Juhtunu keskmes oli Melchior Hoffmann, kellest hiljem sai Saksa anabaptistide ehk taasristijate juhtkuju. Samuti kasvas linna eneseteadlikkus katoliiklikuks jäänud isanda, Tartu piiskopi suhtes. Ühtlasi oli Tartu pildirüüste nüüdset Eestit ja Lätit hõlmanud keskaegse Liivimaa veriseim – ainus, milles teadaolevalt hukkusid inimesed.

Pildirüüste ja reformatsioon