Uus radaritorn teeb saarerahva ärevaks

Piirissaarel Tooni külas on praegu 36 meetri kõrgune torn, mille otsas seirab idapiiri radar. Kohalikud on torniga harjunud, selle lähedal hoiavad kalurid oma mõrralatte. Nüüd plaanib riik Piirissaarele paigaldada uue radari ja ehitada selleks 60 meetri kõrguse torni. Foto: Vitali Trots

Kulutulena levis Piirissaare väikses kogukonnas jutt, et piirivalve tahab saarele panna uue radari ja ehitada selleks kõrgema torni. Esimese hooga on saarerahvas valmis uuenduse vastu allkirju koguma.

«Rahvas on ärevil, sest teavet on vähe,» märkis Piirissaare vallavanem Siim Avi. «Sellepärast ei oska ka vallavalitsus uue torni ja radari kohta seisukohta võtta.»

Vallavanem kuulis politsei- ja piirivalveameti kavast poolteist nädalat tagasi ja andis sellest teada vallavolikogule.

Piiri, Saare ja Tooni küla rahvas küsis asja arutades: miks on uut torni vaja? kui kõrge see tuleb? kas radar ikka on nii ohutu, nagu räägitakse? Ja mis saab siis, kui praegune mast maha võetakse – kas siis jääb Piirissaar sideta, sest masti küljes on mobiil- ja lauatelefoni ning internetiantennid? Ettevõtlikumad inimesed on võtnud nõuks uue torni ehitamise vastu allkirju koguda.

Aeg tegi oma töö

«Saime uue torni eskiisi, aga meil pole ühtegi kausta, kus oleks täpsem ülevaade,» ütles Siim Avi. «Teame vaid, et vana torn on 36 meetrit ja uus 60 meetrit kõrge. Uus mast tuleb praegusest veidi eemale, osa vante läheb valla maale. Piirivalvet ootab siin keeruline töö, sest rahvas kardab sideta jäämist ja radiatsiooni.»

Piirissaarele rajati seiresüsteem 15 aastat tagasi ja see on nüüd oma aja ära elanud, selgitas politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna arendusbüroo infovarade talituse vanemspetsialist Tõnu Sisask. «Eesti-Vene piir läheb kohe Piirissaare kõrvalt ja seega on saar seiresüsteemile loomulik paik,» lisas ta. «Uuendame lähiajal Peipsi ääres kõiki seiresüsteeme.»

ari tüüp pole veel teada, kuid kindel on see, et selle kiirgusnäitajad on praegustest väiksemad ja vastavad nõuetele.

«Me ei hakka seal ju oma inimesi kiiritama,» ütles Tõnu Sisask. «Meie radarid kiirgavad enamasti horisontaalselt, jälgime Piirissaare radariga järve, mitte saart. Radarimasti all tekib ka niinimetatud surnud ala, kus kiirgust ei ole. Piirissaarel see ala suureneb, sest uus mast tuleb kõrgem.»

Piirissaare ja Peipsi-äärse kandi uus seiresüsteem ehitatakse välisraha toel, töö hind selgub pärast lepingu sõlmimist riigihankel parima pakkumise teinud firmaga. «Julgeolek ei ole odav,» märkis Sisask.

Side ei kao

Sideta Piirissaar ei jää, kuid veidi aega tuleb inimestel seal kasinamalt läbi ajada küll. Vana mast võetakse maha alles siis, kui uus on valmis.

Antennide ümbertõstmise ajal ei saa saarel lauatelefoniga rääkida ja internetti kasutada, kuid mobiiltelefonid töötavad suurel maal olevate tugijaamade toel. «Mobiililevi on sel ajal küll harjumuspärasest viletsam, aga see on olemas,» ütles Tõnu Sisask.

«Piirivalvuritel tuleb volikogule ja elanikele oma plaane tutvustada,» märkis Siim Avi. «Muidu tuleb siin üks Mahtra sõda ja juhtub nii, nagu Otepää vallas, kus inimestel tekkis radari vastu tugev vastuseis.»

Tõnu Sisaskil pole midagi selgituste jagamise vastu. «Oleme valmis saarele minema ja kõike selgitama, et hoida kogukonda kursis,» kinnitas ta.