Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

Väikelapse surnuks sõitnud eakas autojuht jäi dementsuse tõttu karistuseta (12)

Salvesti tehase lähedal Aruküla teel juhtus mullu 3. mail raske liiklusõnnetus, kus sõiduautot Volvo juhtinud 83-aastane mees sõitis otsa ülekäigurada ületanud 26-aastasele emale ja tema kaheksakuusele pojale. Väike poiss suri haiglas. Foto: Margus Ansu
Copy

Tartus Aruküla teel Salvesti tehase lähedal juhtus mullu 3. mail ränk liiklusõnnetus, kus sõiduautot Volvo juhtinud 83-aastane mees sõitis otsa ülekäigurada ületanud 26-aastasele emale ja tema kaheksakuusele pojale. Laps suri saadud vigastustesse mõni päev hiljem haiglas ning ema sai väga raskeid tervisekahjustusi, millest ta taastub siiani.

Avarii põhjustanud eaka autojuhi suhtes algatas politsei kriminaalmenetluse, kuid nüüdseks on see lõpetatud ja prokuratuur autojuhile süüdistust ei esita. Põhjus – mehel puudus haiguse tõttu kokkupõrke hetkel süüvõime, selgitas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja.

Kairi Kaldoja, mida kõnealuse kriminaalmenetluse käigus uuriti?

Alustati kriminaalmenetlust, sest kui liiklusõnnetus lõppeb kellegi surma või raskete tervisekahjustustega, siis on see alus kriminaalmenetluseks. Kuulati üle õnnetuse pealtnägijad, vaadati kaamerasalvestisi ja kui oli enam-vähem selge pilt ees, mis juhtus, siis kutsuti Volvo juht ülekuulamisele ning talle esitati kahtlustus. Tehti ka liiklustehniline ekspertiis, kus tuvastati, kui kiiresti auto õnnetuse hetkel liikus.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja. Foto: Kristjan Teedema

Mis kriminaalmenetluses selgus?

Auto kiirus oli liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt kokkupõrke hetkel üle 80 kilomeetri tunnis. Tegu oli 50-alaga ehk see on liiklusseaduse raske rikkumine.

Juba uurimise käigus tekkis politseil kahtlus, et avarii põhjustanud inimene pole vaimselt terve. Tema jutt ja käitumine viitasid, et tal võivad olla vaimsed probleemid. Mees tuli möödunud aasta sügisel ülekuulamisele ja kohe oli selge, et siin jääb politsei teadmistest väheks. Autojuhile tehti kohtupsühhiaatriline psühholoogiline ekspertiis. Temaga suhtlesid ning tegid uuringuid psühhiaater ja kliiniline psühholoog.

Ekspertiis tuvastas, et avarii põhjustaja oli liiklusõnnetuse hetkel vaimselt haige. Ta ei andnud endale aru oma teo keelatusest ega suutnud oma käitumist vajalikul määral juhtida. Ühtlasi on ekspertiisis kirjas, et ta pole võimeline osalema uurimistoimingutes ega kandma karistust.

Mis diagnoosi arstid selle ränga avarii põhjustajale panid?

Täpne diagnoos oli dementsus.

Dementsus

Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline langus. Dementsus ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid. Dementsuse süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuse omadused.

Dementsuse sümptomid:

  • mälu halvenemine (raskused inimeste, kohtade, kuupäevade, hiljutiste sündmuste meenutamisel, korduvalt samade küsimuste küsimine)
  • raskused keerulisema informatsiooni mõistmisel
  • vähene otsustusvõime
  • ei mõista oma tegude tagajärgi
  • mõtlemisvõime kahanemine (näiteks ei suuda mõelda, mis järjekorras riideid selga panna)
  • suutmatus või püsimatus ülesannete teostamisel ja juhiste järgimisel (näiteks arvete maksmisel, toidu valmistamisel, ostude tegemisel, ravimite võtmisel)
  • emotsioonide vähesus, huvi puudus ümbritseva ja eelnevate huvialade vastu
  • ärritatavus ja ülereageerimine
  • kodust eemale uitamine, eksimine
  • uskumine, et keegi võtab tema raha või esemeid, või et pereliikmed ei ole need, kes nad väidavad end olevat

*Tartu ülikooli kliinikum loobus antud loo juures kommentaarist.

Allikas: Tartu ülikooli kliinikum

Millisele otsusele prokuratuur jõudis?

Kuna eksperdid ütlesid, et autojuhil väljendub haigus tähelepanuhäiretena ja tema reaktsioonikiirus on aeglasem, siis prokuratuur oli seisukohal, et selle haiguse tõttu ei suutnud ta liikluses piisavalt ohutult käituda ja see tõi kaasa kuriteo toimepanemise.

Aga me ei saa seda juriidiliselt nimetada kuriteoks, sest tal puudus haiguse tõttu süüvõime. Karistusõiguse teoorias saame karistuse määrata üksnes siis, kui inimene paneb tahtlikult teo toime ja saab aru, et see tegu toob kaasa raske tagajärje.

Nägime tõendite põhjal, et see kuri tegu polnud seaduse mõttes kuritegu. Sel põhjusel on kriminaalmenetlus praeguseks lõpetatud ja prokuratuur ei esita autojuhile süüdistust, ehkki kõik asjaolud on selged. Me teadsime, kes oli roolis ja mis tagajärje ta põhjustas, aga kuna inimene ei suutnud oma käitumist juhtida ja aru saada oma tegudest, siis ei saa talle selles asjas prokuratuuri hinnangul süüdistust esitada.

Kas mehe meditsiiniline ajalugu viitas sellele, et ta võib olla vaimselt haige?

Sel mehel oli kehtiv tervisetõend ja juhtimisõigus. Tervisetõendi sai ta nädal aega enne liiklusõnnetuse toimumist perearsti käest. Politsei palus perearstil selle mehe seisundit uuesti kontrollida, sest mees sattus pärast avariid liiklusrikkumisega uuesti politsei huviorbiiti.

Politsei palus ka terviseametil kontrollida, kas tervisetõend anti välja õiguspäraselt. Selgus, et perearst ei eksinud tervisetõendit välja andes nõuete vastu. Kui kriminaalmenetluses tuli ekspertiisi vastus, et see mees ei tohi autoroolis olla, siis perearst tühistas tervisetõendi ja transpordiamet peatas mehe juhtimisõiguse.

Sõltub hinnangust

Perearstide üle teostab järelevalvet terviseamet. Kuigi tervisekontrolli reguleerib kindel määrus, siis seda, milliste konkreetsete uuringute alusel arst määruses välja toodud terviseseisundid välistab, pole eraldi reguleeritud, vastas ​terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel.

«Oluline on see, et paljud välistavad terviseseisundid ei välista tervisetõendi saamist. See sõltubki tervisekontrolli läbiviija hinnangust, kas inimene on võimeline sõidukit juhtima või ei. Kui mõnda seisundit saab näiteks ravimite abil kontrolli all hoida, ei pruugi välistav seisund osutuda probleemiks,» sõnas Pruudel.

Prokuratuur ei esitanud avarii põhjustanud mehele süüdistust, sest tal puudus süüvõime. Mis asjaolude puhul veel süüdistust ei esitata?

Küsimus on selles, keda ja milliste tegude eest me õigusriigis karistada tahame. Meie karistusõiguse loogika on üles ehitatud sellele, et karistatakse kurja tahet ehk kui keegi tahab teha kurja. Kui seda kurja tahet ei tuvastata, siis me ka ei karista.

Süüdistuse esitamiseks peab esmalt olema toime pandud midagi sellist, mida seadus loetleb karistusseadustikus kuriteona, ja selle kohta peavad olema tõendid. Kui seda pole, ei saa ka süüdistust esitada. Kui kitsamalt süüst rääkida ja sellest, millal süü puudumisel süüdistus esitamata jääb, siis valdavalt on süüd välistavad asjaolud seotud inimese terviseseisundiga. Ka ei ole karistusõiguse mõttes süüdiv alla 14-aastane inimene.

Ekspertiis tuvastas, et avarii põhjustaja oli liiklusõnnetuse hetkel vaimselt haige. Ta ei andnud endale aru oma teo keelatusest ega suutnud oma käitumist vajalikul määral juhtida, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja.

Terviseseisundi puhul on oluline, et inimene suudaks enda käitumist juhtida ja mõistaks, et see, mida ta hetkel teeb, on kuritegu. Kui inimene ei saa aru, et see, mis ta hetkel teeb, on kuritegu, siis ei saa teda karistada. Oluline on vahet teha, kas tahame õiglast karistust või kättemaksu. Kui tahame õiglast karistust, siis haiget inimest seaduse järgi karistada ei saa. See piir, kus õiglusesoov läheb üle kättemaksuihaks, on mingisuguste juhtumite puhul hästi õhuke.

Ma mõistan seda, et ühiskond võib näha haigete inimeste puhul kriminaalasjade lõpetamisi karistamatusena, aga kindlasti pole see nii. Karistada saame siis, kui on kuritegu – on seaduses sätestatud paragrahv, inimene tahtis kuriteo toime panna ja ta on süüvõimeline. Aga kui seal on midagi muud, mis tõukas seda inimest seda tegu toime panema, siis ei pruugi see olla kuritegu ja sel juhul teda karistada ei saa.

83-aastase mehe juhitud Volvo kiirus oli liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt kokkupõrke hetkel üle 80 kilomeetri tunnis. Tegu oli 50-alaga.
83-aastase mehe juhitud Volvo kiirus oli liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt kokkupõrke hetkel üle 80 kilomeetri tunnis. Tegu oli 50-alaga. Foto: Eili Arula

Mõningaid inimesi ei saa seaduslikult karistada, aga kuidagi me ju peame end nende eest kaitsma. Kuidas?

Kui ekspert ütleb, et inimene on endale või teistele ohtlik, siis on meil võimalus ta ühiskonnast isoleerida. Selle konkreetse juhtumi puhul nägi ekspert, et ta pole inimesena kellelegi ohtlik, aga liikluses autoroolis ta kindlasti osaleda ei tohi.

Aga me kõik teame, et juhiluba ei sõida, sõidavad inimesed. See on mingis mõttes nii tema lähedaste kui ka kõigi meie jälgida, kuigi keegi teine ei saa vastutada selle mehe tegude eest. Tema lähedased lubasid, et nad teevad kõik endast oleneva, et ta enam autorooli ei istuks. Seaduslikul viisil ta enam rooli istuda ei saa. Riik on ta juhtimisõiguse peatanud.

Väikelapse surma põhjustanud mehel jäeti pärast saatuslikku õnnetust juhtimisõigus alles. Sama juht põhjustas pärast traagilist avariid Tartus autoga sõites veel mitu ohtlikku olukorda. Kaks ja pool aastat tagasi kahe noore inimese surmaga lõppenud avarii põhjustanud autojuht Gerda Jušin jäi juhtimisõigusest ilma alles pärast kohtuotsust. Kas teie hinnangul peaks seadusi kuidagi muutma, näiteks et juhiloa saab ära võtta juba menetluse ajaks?

Tean, et on riike, kus liiklusrikkumise korral peatatakse juhtimisõigus automaatselt. Selleks, et luba tagasi saada, peab inimene ise midagi tegema. Näiteks kui juhtimisõigus peatatakse terviserikke tõttu, siis peab ta läbima uued arstlikud uuringud ja tõestama, et tal on tervis paranenud.

Eestis nähakse juhtimisõiguse äravõtmist praegu kehtiva seaduse järgi ikkagi lisakaristusena. Karistuse saab määrata ainult siis, kui kohus või politsei on teinud otsuse, et inimene on teinud midagi valesti. Enne ei saa kedagi karistada.

Praegu on süsteem selline, et kui politseil tekib kahtlus, et juhil on liiklusohtlik terviseseisund, siis saadab selle info perearstile, kes tühistab tervisetõendi ja annab sellest teada ka transpordiametile. Transpordiamet saab peatada sõiduki juhtimise õiguse. Mis on selle süsteemi ohukohad?

Terves süsteemis on palju ohukohti, kus info võib jääda toppama. Politseil on võimalus kõrvaldada liiklusest inimene, kelle puhul nad näevad terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud nii talle endale kui ka teistele. Aga see teadmine ei pruugi jõuda perearstini. Isegi kui politsei viib terviseprobleemiga autojuhi otse arsti juurde, ei saa politsei tervisetõendit peatada. Seda saab teha ainult perearst.

Need spetsialistid, kes tegid Aruküla tee juhtumi puhul väga põhjaliku kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja kirjutasid, et see mees ei tohi enam autorooli istuda, ei tohi tema tervisetõendit peatada. Siin näen ma vastuolu, et me paneme selle kohustuse perearstile ja inimese vaimse tervise hindamises nähtavasti perearstist pädevam inimene ei saa midagi teha. Kas üldse on sellesse süsteemi nii palju lülisid tarvis?

Me võiksime liikuda selles suunas, et kui politsei tuvastab, et inimene on liikluses ohtlik, siis tema juhtimisõigus peatatakse. Kui ta tahab seda tagasi saada, siis peab ta näitama, et ta pole enam ohtlik. See teema vajab laiemat ühiskondlikku arutelu, kuhu on kaasatud arstid, juristid ja politsei.

Plaanitav seadusemuudatus

Kui seni on olnud väga keeruline kas joobes või liiklusohtliku terviseseisundiga juhti jalameheks jätta, siis plaanitav seadusemuudatus võimaldab selliste juhtide tervisetõendi peatada automaatselt, kirjutas ERR pühapäeval.

Et tervisetõendite regulatsioon on ajale jalgu jäänud, möönavad ka ametkonnad ja seetõttu on kliimaministeeriumis valmimas uus eelnõu.

«Mõte on selles, et peatuks nende kodanike tervisetõendi kehtivus, kes tabatakse joobes juhtimiselt või kes on liiklusohtliku terviseseisundi tõttu liiklusest kõrvaldatud. Tervisetõendi taastamiseks peaks nad uuesti läbima tervisekontrolli,» ütles kliimaministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld.

Uus eelnõu jõuab juunis liikluskomisjoni. Millal uus kord kehtima hakkab, sõltub terviseinfosüsteemi uute arenduste valmimisest, neid aga ei saa tellida enne seaduse vastuvõtmist.

Aruküla tee avariis hukkus kaheksakuune laps ja tema ema paraneb kokkupõrkest siiamaani. Mis sellest juhtumist õppida võiks, et tulevikus sellised asjad ei korduks?

Märgata rohkem inimesi enda ümber ja julgeda öelda neile esmapilgul ebameeldivaid asju. Kõigil on keeruline oma lähedasele öelda, et sa ei peaks autorooli istuma. Nii nagu on tehtud kampaaniat, et ära lase purjus sõpra rooli, siis minu arvates täpselt sama oluline on see, et ära lase oma lähedast rooli, kui ta ei saa seal enam hakkama. Selline valehäbi asjade ausalt väljaütlemise ees võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed.

Meie liiklusolud on läinud pööraseks ja peame tegema kõik endast oleneva, et liikluses oleks ohutu. Kui vaadata, kelle vastutada on liiklusohutus Eesti teedel, siis ega siin ühte vastutajat olegi. Natuke vastutust on politseil, transpordiametil ja valitsuse liikluskomisjonil. Mina jõuan sinna, et see ongi jagatud vastutus ja lõpuks igaühe enda vastutus, et meil oleks liikluses turvaline.

Kommentaar

Tartu politseijaoskonna menetlustalituse grupijuht Taivo Rosi.
Tartu politseijaoskonna menetlustalituse grupijuht Taivo Rosi. Foto: Lõuna prefektuur

Taivo Rosi

Tartu politseijaoskonna menetlustalituse grupijuht

See veidi rohkem kui aasta tagasi Salvesti tehase ees alanud ja mõni aeg hiljem sõiduki politsei valdusesse võtmisega lõppenud lugu on kogu lonkava süsteemi ehe näide.

Tahaksime nii korrakaitsjate kui ka kodanikena loota, et sellised inimesed ei saaks Eestis juhtimisõiguse aluseks olevast tervisekontrollist läbi. Mistahes põhjustel oli see siiski võimalik ja leidis aset liiklusõnnetus. Vähemalt pärast seesugust avariid pidanuks rakenduma mehhanism, kus eaka juhi tugivõrgustik või meditsiinisüsteem sekkuvad ja kõrvaldavad ohu iseseisvalt.

Politseile ei ole antud õiguslikku pädevust inimestelt automaatselt sõidukeid käest ära võtta. Sõiduki hoiulevõtmine on üks viimaseid meetmeid, mida rakendada saab, ja peab olema kriitiliselt kaalutletud.

Kuna avarii põhjustanud Volvo osas ei kaasnenud mehe lähikondsete reaktsiooni, mis välistanuks ohtliku juhi osalemise liikluses, ei jäänudki Tartu politseijaoskonnal pärast uut ohtlikku olukorda muud võimalust, kui sõiduk enda valdusesse võtta.

Kahjuks pole politsei poolt perearsti teavitamine, sealt adekvaatse hinnangu saamine ja nende andmete pinnalt ka ohtlike juhtide kõrvaldamine liiklusest loogiline ega lihtne protsess. Kogu tegevuste jada hõlmab vähemalt kolme asjaosalise koostööd, kuid neil puudub ühtne arusaam rollide jagunemisest ja kaasnevatest kohustustest.

Senised edulood on pigem tulnud politsei, meditsiinitöötajate ja transpordiameti üksteise mõistmisest ja vastutulelikkusest, kuid seisavad õiguslikus mõttes nii-öelda puujalgadel.

Olen arvamusel, et politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve ei saa võtta juhtrolli kogu protsessis. Liiklusohtliku terviseseisundiga juhtide lõplik liiklusest kõrvaldamine peab jääma siiski tervishoiusfääri ja juhtimisõiguse andmise eest vastutava transpordiameti ülesandeks.

Liiklusjärelevalve teostamine on politsei seadusjärgne kohustus ja suurima heameelega eemaldaksime ajutiselt liiklusest kõik ohukahtlusega juhid, kuid edasised meditsiinilised hinnangud ja lõplikud otsused ei saa jääda korrakaitseasutuse õlule.

Selliste sotsiaalsete küsimuste lahendamine ei saa ega tohigi olla üksnes riigiasutuste mure või ülesanne, mistõttu on kindlasti üks võimalikke tööriistu ka eaka juhi mõjutamine lähikondsete kaudu.

Politsei teeb seda aktiivselt, kuid see praktika ei pruugi anda soovitud tulemust. Paraku on Eestis palju inimesi, kellel puudub toetav ja suunav lähikondsete võrgustik. Isegi viimase olemasolul näeme üpris tihti seda, et pereliikmed ei julge konfliktide kartuses radikaalseid muudatusi teha.

Olukord, kus kõik asjaosalised tajuvad probleemi tõsidust ning leiavad üksmeelse lahenduse, on politsei arvates kõige parem. Samal ajal ei saa parima liiklusohutuse vaates jääda lootma kõigi inimeste arusaamisvõimele ning vajame siiski ka toimivat mehhanismi ja tööriistu, et resoluutselt sekkuda.

Tagasi üles