Ohust teavitavad sireenid jõuavad suurematesse linnadessse juba järgmisel aastal

Tartu ainus õhuhäire andmise seade asub raudteejaamas ning seda saab käivitada vooluvõrgust ja ka generaatori abil. Foto: Eesti Raudtee

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning päästeamet sõlmisid Slovakkia ettevõttega Telegrafia lepingu ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks. Ohuteavitussireenid paigaldatakse esmalt 22 asulasse.

«Oleme ohusireenide võrgustiku väljaehitamise ettevalmistustega jõudnud nii kaugele, et saame hakata ostma seadmeid, millest esimesed paigaldame aasta lõpus. SMIT on ära teinud suure töö, et leida Eesti riigi jaoks parim lahendus. Sireenide võrgustik peab olema töökindel, turvaline ja ajakohane,» selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on ohusireenide ostu leping oluline samm Eesti elanikkonnakaitse arendamisel. «Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kuivõrd oluline on kriisiolukorras tagada elanikkonna kriisivalmidus, toimivad häiresüsteemid ja turvalised varjumiskohad. Ohusireenide hankimine ja paigaldamine on seega küll tähtis, kuid kõigest esimene samm meie viimase 30 aasta jooksul tekkinud lünga likvideerimisel elanikkonnakaitse võimes,» ütles Läänemets.

Sireenidel põhinev ohuteavitussüsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinnasse ja selle lähiümbruse tiheasustusalale, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse ja Muugale, Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu ja Paidesse.

«Arvasime esialgu, et suudame projekti esimeses etapis sireenisüsteemid paigaldada 16 asulasse, aga analüüside tulemusel selgus, et tegelikult läheb meil nende linnade katmiseks vaja vähem sireeniposte, kui alguses arvasime. Seega saame sireenisüsteemi saavate asulate nimekirja lisada kuus asulat. Ka see pole lõplik nimekiri, vaid laiendame ohuteavituse sireenisüsteemi tulevikus kindlasti kõikidesse suurematesse asulatesse,» ütles Suurkivi.

Eelistatult paigutatakse sireenid olemasolevate kõrgemate rajatiste, näiteks sidemastide ja korstnate külge. Samal ajal seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteemi paigaldada soovitakse.

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigel ajal ohu eest hoiatada. Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka nmeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeedia kanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle väljaarendamist. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks teavitada võimalikult suurt hulka elanikke ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teateid edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega). Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.