Suri eksperimentaalfüüsika üks tugisambaid Tšeslav Luštšik

Tšeslav Luštšik (15. veebruar 1928 - 8. august 2020). Foto: ETA

Eesti teaduste akadeemia teatel suri täna akadeemik Tšeslav Luštšik (15. veebruar 1928–8. august 2020).

Eesti eksperimentaalfüüsika üks tugisambaid Tšeslav Luštšik lõpetas 1951. aastal Leningradi riikliku ülikooli füüsikateaduskonna, kaitses 1954. aastal teaduste kandidaadi väitekirja ja 1964. aastal füüsika-matemaatikadoktori väitekirja. 1968. aastal omistati talle professori kutse.

Tšeslav Luštšik siirdus 1954. aastal oma teadusliku juhendaja, tollase Tartu ülikooli rektori Feodor Klementi kutsel tööle füüsika ja astronoomia instituuti Tartus (alates 1973 füüsika instituut). Kogu tema edasine teaduselu möödus selles instituudis, kus ta aastatel 1960–1993 oli ioonkristallide füüsika sektori juhataja ja 1974–1990 osakonnajuhataja. 1964. aastal valiti Tšeslav Luštšik Eesti teaduste akadeemia liikmeks.

Akadeemik Luštšiku peamised uurimisvaldkonnad olid tahkisefüüsika, laia keelutsooniga materjalide optika ja spektroskoopia. Ta rajas rahvusvaheliselt tunnustatud isolaatorkristallide füüsika koolkonna Tartus ning mõjutas selle valdkonna arengut mitmes riigis. Luštšik on kolme monograafia ja üle 400 teaduspublikatsiooni autor või kaasautor. Paljud tema õpilased on valitud Eesti, Läti ja Venemaa teaduste akadeemiate liikmeteks.

Tšeslav Luštšik pälvis juba 1954. aastal teadlaste rühma koosseisus Eesti NSV riikliku preemia. 1988. aastal tunnustati teda Eesti teaduste akadeemia medaliga ning 2004. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (nn elutööpreemia) pikaajalise ja tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. 2006. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk ja 2008. aastal Tartu ülikooli suur medal.

Kolleegid Eesti teaduste akadeemiast ja Tartu ülikooli füüsika instituudist mäletavad Tšeslav Luštšikut kui alati elurõõmsat ja sooja inimest, kes hoidis väga oma perekonda. Isa eeskujul on ka poeg Aleksander Luštšik teadlane ja töötab füüsikaprofessorina Tartu ülikoolis.