Puust ja punaseks ⟩ Tallinna tehnikaülikooli lektor selgitab, miks GPSi segaja mõjutab just eriti lennuliiklust

Ukraina droon «Vampire». Foto on illustreeriv. Foto: STRINGER/REUTERS

Esmaspäeval teatas alles märtsi lõpus Tartust lende alustanud Finnair, et peatab kuuks ajaks lennud. Põhjuseks on GPS-süsteemide segamine, mis muudab lennukitel maandumise võimatuks. Tallinna tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp selgitab tehnikaülikooli teadusportaalis Trialoog rünnaku mitmeid põhjuseid.

Ühe võimaluse kohaselt kaitseb Venemaa end Ukraina eest, kuna nende droonid ründasid hiljuti Peterburi sadamat. «Üks väga hea viis drooni asukoha määramiseks käibki GPS-iga,» sõnas Tallinna tehnikaülikooli Seebecki instituudi vanemlektor Ivo Müürsepp. «Samamoodi kasutavad GPSi täppispommid ja tiibraketid.»

GPS-signaalide segamist sõjas kasutavad ka ukrainlased. Reuters kirjutas hiljuti, kuidas sõjas, kus tihedalt paiknevad õhutõrjesüsteemid muudavad lennukite kasutamise keeruliseks, on droonid muutunud asendamatuks. Ühe drooni hind võib olla 500 dollarit või vähem ning lennuulatus 5–20 kilomeetrit. Droone juhib kaamera ja puldiga sõdur, kelle kolleeg kasutab tahvelarvutis maakaarte juhiste andmiseks. «Ei ole vaid GPS-signaalid, vaid ka juhtimissignaalid,» sõnas Müürsepp. Droone loodetakse arendada tasemele, mis võimaldaks neil tehisintellekti abiga ise oma sihtmärgid üles leida nii, et segamine muutuks kasutuks.