Hommikul oli linn sini-violett-valgete teklitega mehi täis!

Ühel Eesti vanimal tudengeid ja vilistlasi ühendaval organisatsioonil on täitunud 110. tegutsemisaasta. Täna kell 11 algas korporatsioon Sakala aastapäeva aktus Tartu ülikooli aulas. Aktusele eelnes rongkäik läbi vanalinna – hommikuselt jumalateenistuselt Jaani kirikust kuni ülikooli sammasteni välja.

Korporatsioon Sakala vilistlaskogu esimees Priit Suviste ütles, et 29 üliõpilase ja vilistlase asutatud korporatsioonist, mis loodi 14. novembril 1909. aastal, on tänaseks kasvanud üle 500-liikmeline organisatsioon, mis ühendab igas vanuses mehi.

«Sakala suurim varandus on tema liikmeskond. Meil saavad kokku mehed paljudelt erialadelt. Ülikooli ajal tekkinud sõbrad jäävad alles kogu eluks. Meie liikmeid ühendab Eesti rahva ja omariikluse hoidmine ning püüd isikliku ja organisatsioonilise arengu poole,» ütles Suviste.

Korporatsiooni Tartu konvendi esimehe Mihkel Veski sõnul võib algaval nädalavahetusel Tartus tavapärasest veelgi rohkem sini-violett-valgete teklitega mehi näha. «Lisaks iga päev Tartus viibivatele liikmetele saabub aastapäeva tähistama suur hulk vilistlasi üle Eesti ja ka väliskoondistest,» rääkis Veski.

Nädalavahetusel kulmineeruvad aastapäevapidustused Eesti Rahva Muuseumis, kus leiab aset korporatsiooni liikmetele ja nende kaaslastele mõeldud ball ning koosviibimised Veski tänava konvendihoones.

Juubelipidustused algasid juba mõne päeva eest, kui korporatsiooni liikmed avasid oma Veski tänav 69 asuvas konvendihoones bareljeefi ühe asutajaliikme, Oskar Rütli mälestuseks. Rütli oli möödunud sajandi esimeses pooles tunnustatud advokaat, tööstur ja pankur, kes lisaks tegevusele Sakalas oli ühiskondlikult aktiivne väga laial rindel. Bareljeefi autor on korporatsiooni liige Olger Lehtsaar.

Neljapäeval mälestati maisest ilmast lahkunud liikmeid Tartu surnuaedadel.

Korporatsioon Sakala siht on tugevdada akadeemilist ühtekuuluvustunnet ning toetada oma liikmeid moraalselt ja aineliselt. Sakala soovib kaasa aidata Eesti omariikluse kindlustamisele, kultuuri säilitamisele ja arendamisele ning demokraatiaideede realiseerumisele.

Tagasi üles