Teadmisi riigikaitsest pakuvad pea kõik Tartu gümnaasiumid

Tartumaa õpilaste riigikaitselaager Unikülas juuni alguses. Foto: Margus Ansu

Tartus õpetatakse riigikaitseõpetust kutsehariduskeskuses ning peale täiskasvanute gümnaasiumi ka kõikides gümnaasiumites. Riigikaitse õpetamine tungib aina rohkem õppekavasse ja seda õpetavate koolide arv on jõudsalt kasvanud.

«Kuigi riigikaitseõpetus on valikaine, on riigi poolt selline klausel juures, et kui õpilane soovib seda valikaineks, siis kool peab selle ka tagama,» rääkis Tartu linnavalitsuse kesk- ja kutsehariduse spetsialist Toomas Liivamägi.  

Kuigi täiskasvanute gümnaasiumis riigikaitseõpetust ei ole, siis vastavalt riiklikule õppekavale see korraldatakse, kui keegi soovib, sõnas ta.

Õppe tutvustamine

Kaitseministeerium on koolijuhtides riigikaitse vastu huvi tekitamiseks viimastel aastatel suhelnud nendega personaalselt ning tutvustanud riigikaitsetunde ja ministeeriumi toetussüsteemi.

Kui 2002/2003. õppeaastal õpetati riigikaitset Eesti 46 üldhariduskoolis, siis mullu oli riigikaitse juba 146 koolis (132 gümnaasiumis ja 14 kutsekoolis).

Ministeeriumi uues tegevusprogrammis on aastateks 2014–2018 eesmärk tuua riigikaitseõpetus sisse aina rohkemates koolides, et seda saaksid võimalikult paljud õpilased.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna nõunik Reelika Semjonov rääkis, et riigikaitse tundides saab õpetaja teadlikult kujundada noore inimese väärtushoiakuid ja suhtumist oma riiki. «Mida rohkem noori riigikaitset õpib, seda teadlikum ja suurema kaitsetahtega põlvkond meile järgneb, seda paremini on Eesti kaitstud,» sõnas Semjonov.

Eraldi moodul

Kuigi praegu õpetatakse riigikaitset koolides valikainena, on mõni Tartu gümnaasium huvitatud ka eraldi mooduli väljaarendamisest. See ei tähenda ainult paari kursust aastas, vaid 10.–12. klassini kahte kursust igal aastal.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul võeti tänavu avatud kooli üle nende kolme kooli õppekavad, millest moodustati uus gümnaasium. Ta lisas, et kuna Kivilinna gümnaasiumi õppekavas oli ka riigikaitse, mis oli seal populaarne, tuli selle õpetamine väga loomulikul teel Kristjan Jaagu kooli.

Riigikaitsekursus algab Kristjan Jaagu gümnaasiumis kevadel ning Kaste ütles, et kooli 720 õpilasest on 76 endale valikaineks võtnud riigikaitse.

Kaste rääkis, et on mõelnud ka eraldi riigikaitse mooduli peale, mis tähendab seda, et huvilised saavad kolme aasta jooksul igal aastal valida endale õppekavasse kaks kursust.

Jaan Poska gümnaasiumis õpetatakse riigikaitset neljandat aastat. «Meie õpilaste seas on riigikaitse valikainena olnud kogu aeg menukas ning rühmas on tavaliselt 40–50 õpilast,» lausus direktor Helmer Jõgi.

Kuna enamikus gümnaasiumites on suunad, mida saab süvendatult õppida, siis Jõgi sõnul pole edaspidi Poskas riigikaitse suuna arendamine sugugi halb mõte. Ta tunnistas, et pole selle peale veel põhjalikumalt mõelnud.

Noorte suur huvi

Tõnis Asson õpetab riigikaitset Jaan Poska ja Miina Härma gümnaasiumis. Ta nentis, et huvi selle vastu on mõlemas koolis suur, ning lisas, et õpe pole sugugi ainult noormeestele, sest kursusel osaleb noormehi ja neidusid tavaliselt võrdselt ning Miina Härma koolis on isegi tüdrukuid rohkem.

Asson rääkis, et teeb pärast iga kursuse lõppu õpilastele küsitluse, et teada saada, palju on õppest kasu saadud. «Mina näen pärast metsalaagrit, et nad oskavad arvestada meeskonnaga ning neil on põhitõed selgeks tehtud, nagu näiteks, kuidas relvaga ohutult ringi käia,» lausus ta.

Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Tiit Kaber on riigikaitset õpetanud juba nelikümmend aastat ning tema sõnul on õpe eelkõige selleks, et noormehed saaksid tulevikus sõjaväes paremini hakkama.

Erinevalt gümnaasiumidest käivad kutsehariduskeskuses riigikaitsetunnis ainult noormehed. Kaber rääkis, et sellel õppeaastal õpetab ta 80 noormeest. «Noored mehed käivad suure rõõmuga tunnis, kui isegi mõni jätab kehalise kasvatuse vahele, siis riigikaitsesse tulevad pea kõik,» kinnitas Kaber

Tõnis Asson aga lisas, et õpetamise puhul on oluline, et õpe oleks kvaliteetne ning igas koolis ühtlane. «Pean oluliseks, et riigikaitset õpetaksid head õpetajad, kes ise soovivad seda tööd teha – sealt saab alguse noorte huvi ning teadmine valdkonna olulisuse kohta.»

Riigikaitse eesmärk

Tiit Kaberi sõnul on kaitseministeerium riigikaitse õppimist toetanud väga suurte summadega. Ta naljatas, et saab iga aasta korraldada väga palju ekskursioone lausa nõrkemiseni.

«Ministeerium rahastas ka 4000 euroga kutsehariduskeskuse lasketiiru ning tegelikult võib öelda, et õpetamist toetatakse isegi nii palju, et kool ei pea põhimõtteliselt mitte midagi välja käima.»

Kokku eraldab kaitseministeerium sel aastal koolidele 354 000 eurot, mis on mõeldud õppelaagrite ja -ekskursioonide korraldamiseks ning õppevahendite soetamiseks.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna nõunik Reelika Semjonov märkis, et riigikaitsetundide kohustuslikuks muutmine kaitsetahte kasvatamise seisukohalt ei ole tõhus meetod ning seega ministeerium tulevikus seda kohustusliku ainena ei näe. «Pigem tuleb riigikaitseõpetus muuta nii huvitavaks, et õpilased oleksid vabatahtlikult nõus riigikaitse õppimist eelistama teistele valikkursustele,» lisas ta.

Kas teate?

Riigikaitseõpe Tartus

• Tartus saab õppida riigikaitseõpetust kutsehariduskeskuses, Annelinna gümnaasiumis, Jaan Poska gümnaasiumis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis, Herbert Masingu kooli gümnaasiumiastmes, Miina Härma ja Tamme gümnaasiumis.

• Kursuse pikkus on 70 õppetundi, millest 35 peetakse klassiruumis ja ekskursioonidel ning 35 praktilises välilaagris.

• Õpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline käsitlus hõlmab ülevaadet tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest. Praktiline osa annab ülevaate relva- ja riviõppest, topograafiast ja esmaabist ning keskkonnakaitsest kaitsejõududes.