Tartu parkimistulu on kahanenud kolmandiku

Foto: Repro

Tartu teenis 2013. aastal tasulise parkimise korraldamisest ligi 13 protsenti rohkem kui 2012. aastal, kuid üle 30 protsendi vähem kui 2008. aastal. Parkimistrahvide summa vähenes mullu kriisiajaga võrreldes üle kahe korra.

Lühiajaliste parkimispiletite, sh mobiilsete parkimispiletite müügi, pikaajaliste parkimislubade müügi ning parkimiskorra rikkumiste eest määratud trahvide käive oli eelmisel aastal Tartus kokku ligi 496 000 eurot.

Parkimisautomaatide käive oli ligi 150 000 eurot, mobiilse parkimise käive 177 000, trahvide käive 86 000 ning pikaajaliste parkimislubade müügi käive 84 000 eurot.

2011. aasta kevadel neljaks aastaks ehk 2014. aasta lõpuni sõlmitud tasulise parkimise korraldamise lepingu järgi sai AS Ühisteenused mullu kogu parkimistulust endale üle 125 000 euro ehk pisut enam kui veerandi, linnale jäi enam kui 370 000 eurot.

Trahve üsna ühepalju

Tartu linna liikluskorralduse peaspetsialist Martin Nelis sedastas, et parkimistulud jäid mullu alla nii majandusbuumi lõpuaastale 2007 kui ka kriisiaastaile 2008 ja 2009, kuid ei osanud seda üheselt seletada. Ta märkis siiski, et 2009. aastal kriisi süvenedes kukkus parkimistulu järsku üle 26 protsendi.

Tartu linna ja Ühisteenuste lepingu kohaselt saab tasulise parkimise korraldaja endale 50 protsenti parkimisautomaatide tulust, 18 protsenti mobiilse parkimise tulust, 15 protsenti parkimistrahvide ehk viivistasude tulust ning seitse protsenti pikaajaliste parkimislubade müügi tulust.

Martin Nelis selgitas, et riigihankel osaledes tuli igal pakkujal esitada soovitav tuluprotsent. Võitjaks tunnistas Tartu linnavalitsus firma, kes taotles endale kokkuvõttes kõige väiksemat osa parkimistulust.

2009. aastal said parkimiskorra eirajad Tartus trahve kogusummas 2,9 miljonit krooni ehk 186 000 eurot, 2010. aastal üle 1,9 miljoni krooni ehk ligi 124 000 eurot. 2010. aastal kahanes summa alla 87 000 euro, kasvas 2012. aastal üle 91 000 euro ning vähenes mullu taas – 86 000 eurole.

Kriis üheselt ei mõjunud

Martin Nelis tõdes, et majanduslike oludega trahvidel üksühest seost pole, sest kriisi täielikus põhjas, 2010. aastal, tuli parkimiskorra rikkujail kergendada kukrut poole võrra rohkem kui 2013. aastal.

«Ma arvan, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja kuulekamaks, sest tasulise parkimise järelevalve on ikkagi põhjalik,» arutles ta. «Kontroll on olnud küll kogu aeg samasugune, aga eks üldine elu kallinemine tee ka oma.»

Nelis tõi positiivsena esile, et eelmisest aastast ei pääse ka parkimispatused lätlased, leedulased ja soomlased karistamatult, sest Tartu linnal õnnestus sõlmida leping kõigis neis riikides tegutseva inkassofirmaga.