Tartu ja Tartumaa ujumiskohad jätkavad enamasti vanaviisi

Elvas Verevi järve ääres on sel rannahooajal täiesti uus ujumisplatvorm. Foto: Sille Annuk

Kui mõni meeldiv erand välja jätta, siis tuksuvad Tartu ja selle ümbruse ujumiskohad nii nagu ikka – ei idane ega mädane. Mõnel pool on rohkem vaeva nähtud, aga näiteks Vasula järv on täiesti unarusse jäänud.

Päike ja soojus tõid inimesed vee äärde. Ka tartlanna Kaie Hõlpus peesitas reedel kodulinnas Ujula tänava lõpus Emajõe väliujula ääres. «Anne kanali äärde ei taha ma minna, aga siin on täitsa hea, sõbralik rahvas käib,» ütles ta.

Veel parem on aga linnast väljas. Kaie Hõlpus käib mõnikord Elvas Verevi järve ääres, aga kõige parema meelega läheb ta Saadjärve äärde. «Saadjärves on kõige parem vesi,» kinnitas ta. «Näiteks Tabivere all on nüüd väga mõnus rand.»

Tartus muutusi ei tule

Tervisekaitse ametnikud on veeproovide järgi ka Emajõe ja Anne kanali vee heaks tunnistanud ning Tartu kolmes ametlikus ujumiskohas on ka veekogude põhi kontrollitud – midagi ohtlikku ei tohiks seal küll olla, raporteeris ülikoolilinna ujumiskohtade valmisolekust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool.

Tartul kulub kolme ujumiskoha pidamiseks tänavu ligi 1,6 miljonit krooni. Selle eest tagab lepingupartner, turvafirma G4S randade korrashoiu, kempsude puhastamise ja rannavalve.

Korrashoid tähendab ujumiskohtade koristamist, prügivedamist ja sedagi, et igal aastal tuleb Anne kanali ja Emajõe-äärse kahe ujumiskoha juurde vedada paarkümmend autokoormat värsket liiva.

Kuid täiendavaid investeeringuid viimastel aastatel randadesse tehtud pole ja neid ka ei paista, tõdes Pool. Kas Tartu rannad jäävadki siis vaikselt tuksuma nagu seni?

«Tähelepanu neile ikka pööratakse,» vastas Pool. «Üldplaneeringus on ujumiskohad suuremaks tehtud. Aga need on küll pigem mõisnikumõtted – teeme oma rannad nii suureks, et kogu maailm hakkab siin käima.»

Ujumiskohtade arendamise kindlat kava linnal praegu pole. Seda on ka keeruline teha: näiteks Emajõe ujulaid pole mõtet kõvasti investeerides arendada, sest kunagi peaks seal kahe ranna vahelt läbi minema Tuglase sild.

«Elva pingutab selle nimel, et inimesed sinna puhkama läheksid,» märkis Pool. «Tartul sellist eesmärki pole. Teeme nii, et tartlastel oleks oma kodulinna ujumiskohtades elementaarsed vajadused täidetud.»

Verevi rand uuenes

Elva pingutas sel aastal Verevi järve äärde ligi miljoni krooni eest uue suure puidust ujumisplatvormi, sest eelmine oli läbi mädanenud. Rannahooaeg ehk Verevi äärde ran-navalve palkamine, ranna koristamine ja veeproovide tegemine läheb Elvale maksma ligi 300 000 krooni.

«Veeproovid on korras ja ranna avamise luba käes,» andis Verevi olukorrast ülevaate Elva linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Kalev Kepp.

Mis Verevi tulevikku puutub, siis lähiaastatel seal suurt midagi ei muutu, sest Elva linn tahab lähiaastatel Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusega korda teha Arbi järve. See töö maksab ligi kümme miljonit krooni.

Verevi rannast rääkides ütles Kepp, et eks muutused oota kunagi ka seda paika. «Verevi ranna kohta on meil olemas ammune projekt, kuid seda ilmselt enam ei kasutata, sest aeg on edasi läinud,» märkis ta. «Ilmselt projekteeritakse see koht uuesti.»

Saadjärv puhkamiskohana edeneb rohkem naabrite poolel kui Tartumaal: paar suve tagasi valmis Jõgevamaal Tabivere külje all kena ujumiskoht, kuhu käiakse nii lähemalt kui kaugemalt. Tartumaal pole selle järve ääres midagi seesugust vastu panna.

Kukulinna ujumiskohast, kus midagi pole, ei tasu rääkidagi. «Me ei julge seda avalikuks ujumiskohaks teha,» väitis Tartu abivallavanem Aimar Leht. «Seal on ohtlik: väga kitsas kaldariba ja kõrval kohe tee. Kui teeme sinna avaliku ujumiskoha, tekitab see meile palju kohustusi.»

Tänavu korrastas Tartu vald Äksi kiriku alla jäävat Kalda randa. «Eks me ikka kulutame raha ujumiskohtade peale,» ütles Leht. «Koristame, veame prügi ja võtame veeproove.» Suvel kulub vallal ujumiskohtadele 85 000– 90 000 krooni.

Selle teema lõpetuseks olgu öeldud, et Saadjärve vesi on proovide põhjal tipp-topp.

Uued ujumiskohad

Sama kinnitas ka Nõos esimest ametlikku rannahooaega alustava Veski paisjärve vee kohta Nõo vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Sven Tarto. «Tulge aga, vesi on puhas ja kõik vajalik rannas olemas,» lisas ta. «Kui rand inimestele väikseks jääb, peame sellest oma järeldused tegema.»

See tähendab, et vallal on kindel plaan jätkata Veski paisjärve arendamist. Vaja on teha haljastus, lõkkekohad, valgustus ja panna järve kaldale pinke juurde.

Läinud aasta hindadega oleks töö tegemiseks kulunud kümme miljonit krooni. Tänavu vallal seda raha pole. Järve ääres puhtuse hoidmise ja veeproovide võtmisega loodetakse toime tulla 30 000 krooniga.

Tartol poleks tarvis inimesi ajalehes järve äärde kutsuda, sest uued ujumiskohad lähevad hästi nagu soe sai. Näiteks eelmisel suvel Ilmatsalu järve ääres valminud Võrtsjärve äärest toodud liivaga rand kihas rahvast hommikust õhtuni, rääkis Tähtvere vallavanem Rein Kokk.

Ilmatsalu järve ääres on parkla, kempsud ja prügikastid, kuid neid kahte viimast ei vii vald enne kohale, kui vesi ujumissoojaks läheb. «Kempsude rent on ju kallis, mis nad niisama seal seisavad,» põhjendas vallavanem.

Kemps viiakse ka Haage järve äärde. Rohkem omavalitsus seal majandada ei saa – eramaa. Ka hiljuti puhastatud Rahinge järve äärde, kus käib äge elu, viiakse kemps ja prügikast. Riietuskabiine pole vallas ühegi ujumiskoha juures, need tehakse tulevikus.

«Veeproovid on tehtud, vesi puhas, tulge aga,» kutsus Kokk lahkelt.