In memoriam ⟩ Suri laborandist rektoriks kujunenud Nikolai Koslov

Nikolai Koslov (6. aprill 1928 – 10. september 2024). Foto: Arhiiv / Scanpix

10. septembril suri Nikolai Koslov (6. aprill 1928 – 10. september 2024), kes sai keskhariduse Rakkes ja lõpetas 1954. aastal Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA) veterinaariateaduskonna veterinaararstina.

Juba ülikooliõpingute lõpuaastatel praktiseeris ta Tartu rajoonis veterinaarvelskrina. Pärast kõrgema hariduse saamist töötas Nikolai Koslov Ahja veterinaarjaoskonna juhatajana, kuid juba 1955. aastal tõi töö ta EPAsse tagasi: ta asus tööle veterinaariateaduskonna patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia kateedri vanemlaborandina ning jätkas sealsamas assistendi ja aspirandina.

Aastail 1960–1965 oli Nikolai Koslov ametis Eesti NSV ministrite nõukogu kõrgema ja kesk-erihariduse komitee vaneminspektorina, kellena ta kureeris nii EPA kui ka Tartu riikliku ülikooli õppekorralduslikku tööd. Siia perioodi jäi ka bioloogiakandidaadi väitekirja kaitsmine 1962. aastal Eesti NSV teaduste akadeemia juures.

1965. aastal leidis Nikolai Koslov tagasitee EPAsse juba teadusprorektorina, kellena ta oli ametis 12 aastat.

Eesti maaülikooli, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ning vilistlaskogu allkirjastatud nekroloogis on kirjutatatud, et rektoriks saamine ei olnud Nikolai Koslovi unistus, kuid sellele vaatamata suunas ta rektorina EPA käekäiku enam kui kümnendi – aastail 1977–1988.

«Kui Arnold Rüütel 1977. aasta naistepäeva paiku ära läks, jäin mina rektori kohusetäitjaks,» on ta meenutanud. «Ma ei tahtnud rektoriks hakata. Teadsin, mis amet see on ja mille eest tuleb vastutada. Töö on kergem kui prorektoril, aga vastutus palju suurem. Ka oli raske ennast Rüütli jälgedes kujutada. Lõpuks tuli amet ikkagi vastu võtta. Tuleb välja, et mõnest soldatist saab kindral, mina jõudsin laborandist rektoriks.»

Nekroloogis on kirjutatud, et Nikolai Koslov oli sõbralik ja heatahtlik, kuid nõudlik nii üliõpilaste kui ka kolleegide suhtes. Loomult on teda kirjeldatud ka tagasihoidlikuna, kuid sealjuures oli ta alati valmis EPA huvide eest seisma, ka Moskvast raha taotlemisel.

1980. aastal anti Nikolai Koslovile Eesti NSV teenelise veterinaararsti tiitel. 1984. aastal sai ta Moskva üleliidulises eksperimentaalveterinaaria instituudis veterinaariadoktori kraadi ning aasta hiljem valiti ta EPA professoriks.

Vastutusrikka administratiivse töö kõrval ei jätnud Nikolai Koslov unarusse ka õppe- ja teadustööd. Ta õpetas põllumajandusloomade anatoomiat, parasitoloogiat, patoloogilist anatoomiat ja lahanguõpetust.

Nikolai Koslov avaldas töid patoloogilisest anatoomiast, mikrobioloogiast, epizootoloogiast ja veterinaarmeditsiini ajaloost. Ta uuris lindude aspergilloosi ja salmonelloosi, sigade mükobakterioosi ning loomade klamüdioose. Tema algatusel moodustati 1972–1989 tegutsenud mükobakteriooside uurimisgrupp.

Rektori rollist 1988. aastal taandumise järel oli ta kuni 1994. aastani patoloogilise anatoomia ja loomatervishoiu kateedri juhataja. Aastail 1994–1995 oli ta pärast EPA ümbernimetamist Eesti põllumajandusülikooliks sealse morfoloogia, füsioloogia ja patoloogia instituudi professor ning 1995. aastast emeriitprofessor. 2006. aastal annetati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Nikolai Koslovi ärasaatmine on pühapäeval, 15. septembril kell 13 Raadi kalmistu kabelis.