Tartu trükimuuseumis sai teoks maailma esimene kassiekskursioon –«Gutenbergi radadel ehk kohad, kuhu te varem sattunud pole». Aparaaditehase loomelinnaku kass Johannes Gutenberg ennast küll ise näole ei andnud, kuid muuseumidirektor Lemmit Kaplinski näitas kiisu lemmikpaiku Aparaaditehases.
Kurja ilmega Johannes Gutenberg, kes sai nime trükimasina leiutaja järgi, on üks Tartu väheseid töökasse, nimelt on tal trükimuuseumi turundusdirektori auväärne positsioon. Kassi ülesanne on armsate vurrude ja nurrudega meelitada ühismeedias inimesi trükimuuseumisse. Ajal, mil Johannes oma töökohustusi ei täida, ajab ta harilikke kassiasju.
Et Johannese lemmiktegevusi on magamine, näidatigi ringkäigul kassi parimaid nurrulöömispaiku. Johannese uitamisrajad viisid huvilisi aga Aparaaditehase uuematesse ja vanematesse soppidesse. Kassil on suur territoorium, kus korda hoida ja nahkhiiri püüda. Viimaste püüdmine valmistab talle verist lusti ning need maitsevad talle rohkem kui harilik kassikonserv.
Johannes käib tihti linnas jalutamas ja vahel kõnnib võõrastega koju kaasagi. Õnneks ripub tal kaelasildi küljes nimi Johannes Gutenberg ja telefoninumber. Kaplinski saab kõutsi leidnud linlastelt telefonikõnesid: «Tere, kas härra Johannes Gutenberg kuuleb?» Kaplinski saab siis muiates vastata, et legendaarne trükkal suri juba 15. sajandil.
Kaplinski rääkis, et kassiekskursiooni on plaanis korrata ning täiendada kassikaamera abil. Kaamera riputatakse Johannese kaelarihma külge, et saada veel täpsemalt aimu, kuhu käpad teda viivad.
Karvane turundusdirektor magab igal diivanil, mis on piisavalt pehme, kuid Aparaaditehase sisehoov paistab talle veel kõle. Nii pani Kaplinski kassi eest südamele, et linnarahvas annaks Tartu kaasava eelarve hääletusvoorus kindlasti hääle Aparaaditehase Taskupargi projektile.
Kassiekskursiooni mõte tuli Kaplinski sõnul ei kusagilt. Hansapäevade ajal sooviti inimestele tutvustada trükimuuseumi ja kõige loomulikum on, kui seda teeb maja kõige kuulsam elanik.