Raatuse gümnaasiumi ja Miina Härma gümnaasiumi 14 põhikooliõpilast ja kolm õpetajat vahetasid kolmeks päevaks kohad, et omal nahal järele proovida, kui erinev on õppida ja töötada teises koolis.
Koolid vahetasid õppureid ja õpetajaid
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
3. november 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui Pariisi lähed, käi Nuustakul ära. Samale mõttele toetub ka Raatuse ja Miina Härma gümnaasiumi (MHG) õpilaste ja õpetajate vahetus: enne välismaale siirdumist proovi järele, mis tunne on õppida mõnes teises oma linna koolis.
Raatuse gümnaasiumi algatatud vahetus on teadaolevalt ainus omataoline Eestis.
Mullu vahetas kool õpilasi venekeelse Annelinna gümnaasiumiga. Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink meenutas oma noorusaega, kus vene ja eesti noorte vahel oli terav vastasseis ning koolimaja nurga taga läksid arvete klaarimisel nii mõnigi kord rusikad käiku. Praegused noored on aga teisest puust ja vahetus vene noortega kulges kenasti.
Täitsa tavaline klassivend
Eks MHG ja Raatuse gümnaasiumi õpilasi vahetades oli nii mõnelgi õpetajal mure, ega lapsed tülli pööra. Viimased kolm päeva on näidanud, et ei pööra.
MHG seitsmendik Hendrik Rull tegi Raatuse 7.a poistega kehalise kasvatuse tunnis kõrvuti tireleid ega leidnud, et ühe kooli lapsed teise omadest kuidagi erineksid. «Väga palju ei suhtle, aga ei kakle ka,» võttis Rull ajutiste klassikaaslastega läbisaamise kokku.
Muudes tundides on Rulli kinnitusel koolide erinevust tunda küll: «Materjalid on näiteks teised ja teistmoodi õppimine vajab harjumist.» Õpilasvahetusest oli Rull huvitatud kogemuse pärast, mis annab kätte tunde, kuidas oleks õppida mujal, näiteks Tartust väljas või välismaal.
Rulli ajutised klassivennad Jüri Jõul ja Lars Lillo leidsid, et Hendrik on täitsa tavaline poiss. Lillo arvas, et tema sellist vahetust ette ei võtaks. Jõul aga prooviks teises koolis õppimise ära küll, et tulevikus oleks julgem Saksamaale vahetusõpilaseks minna.
Tossud kodus
Vabandused, millega lapsed kehalise kasvatuse tunnist pääseda püüavad, on nii Härma koolis kui Raatuses samad: asjad jäid koju ja tervis teeb muret.
MHG kehalise kasvatuse õpetaja ja õpetajavahetuses osalev Tairo Talvis on aga sellisest puust pedagoog, kes viilijat niisama kohvikusse ei lase. Koju jäänud tossude pärast veel vaba tundi ei saa – tuleb õpetajal aidata palle ja matte tassida või veste tuua. Seda nii MHGs kui Raatuses.
Lapsed on erinevates koolides samasugused, aga kuidas on treenimisvahenditega? MHG võimla on värskenduskuuri läbi teinud, Raatuse oma aga mõni hea aasta juba ajahammast tunda saanud. «Matid, pallid, koonused ja korvilauad on olemas, kõik vajaliku saab tehtud,» võttis Talvis kokku.
Talvis on õpetajana töötanud vaid MHGs ning uue kogemuse saamine oli põhjus, miks ta võttis proovida vahetusõpetajaks olemist Raatuse gümnaasiumis. Lastele annab see Talvise silmis võimaluse näha, et sama asja võib ka teistmoodi õpetada. Nii mõnigi aine võib teise õpetaja käe all muutuda hoopis põnevamaks.
Marko Ringo, kes on Raatuse gümnaasiumi direktori asetäitja õppealal, märkas, et kui kell oli tunni lõppenuks kuulutanud, ei tahtnud tüdrukud käsitööklassist kuidagi lahkuda – võõra õpetaja käe all jätkus naeru saatel tegevust veel pikalt.