Seinad kannavad salasõnumeid

Ratastel liikuvad eri kõrguseks sätitavad lauad on mõeldud mugavaks diivanil töötamiseks. Üldkeeleteaduse magistrant Maria Kleinmann leidis, et ratastel laud ja pistikupost on kaks asja, mis olid raamatukogust seni puudu. Foto: Lauri Kulpsoo

Mööda seina vookleb sini-punane rahvarõiva vöökiri, mis on päritolukihelkonna nimega kaunistatud. Nii seisavadki salasõnumit edastavalt läbikumavate vaheseinte peal kirjad Torma, Häädemeeste, Karja.

Tartu Ülikooli raamatukogu teine korrus oli pikka aega täis tarku, kuid üksildasi kataloogikappe, mille keskel troonis tähtsal ilmel infolaud. Kui just eksamisessiooni aeg tudengeid raamaturiiulite vahele ei sundinud, polnud TÜ raamatukogus enamasti üle mõnekümne huvilise.

Ümberehituse ja värskenduskuuri läbi teinud raamatukogu teine korrus sai eile piduliku avamistseremoonia. Varasemaga võrreldes on see nüüd hoopis eriilmeline.

Peegel valvamas meediat

Nüüd tervitab külastajat teisel korrusel raamatukohvik, kus kohvi juua siiski pole lubatud. Mõni on mugavalt pugenud raamatuga punasele diivanile. Teine jällegi ligi lohistanud punase ratastel laua, et sülearvutiga töötamine diivanil lausa lösutamiseks ei läheks.

Õigusteaduse kolmanda kursuse neiud Liis Lepik ja Kerstin Linnart veedavad lõputöö kirjutamise tõttu lõviosa vabast ajast raamatukogu lugemissaalis. «Mugavam on kindlasti, meie oma õigusteaduse sektsioon võiks ka olla remonditud,» märkis Lepik uuenenud saalist silmi üle lastes.

Vana ajalehtede saal, mida valgustasid hämaralt paar katuseakent ning nõrgad laevalgustid, on nüüd saanud väikeseks seminariruumiks, seda saab rühmatöödeks kasutada täiesti tasuta.

Ajalehed on aga kolinud avarasse meediasaali, mille ukse kõrval hoiab meedia heal käekäigul silma peal ajakirjandusprofessor Juhan Peegli portreekuju.

«Vana kohvik oli selline, et ma isegi oleks kodunt võileiva kaasa võtnud,» naljatas raamatukogu direktor Martin Hallik. Kuigi hoones avas sügisel uksed kohvik Gaudeamus, on siiski endiselt neid, kes eelistavad oma maitse järgi võileiva taskusse pista, et seda siis mugavalt raamatukogus lugemise kõrval süüa.

Et rasvased näpud leheservadele pitserit ei jätaks, lasi direktor ehitada oma võileivaga raamatukogu külastavatele lugejatele söögitoa. Lepik ja Linnart peavad kohvikut tudengile taskukohastest hindadest kallimaks ning eelistavadki seetõttu söögitoas oma toitu süüa.

Seal võiks sülearvutite tarvis samuti rohkem pistikupesi olla, on Linnart kindel. Muud lugemiskohad teise korruse remonditud osas on aga varustatud kümnekohaliste pistikupostidega, et läpakaga oleks igal pool võimalik töötada.

Miljoneid puudu

Õppimispauside sisustamiseks on lugemissaalis väikesed punased malelauad. Laudade valmimise saaga juurde kuulus ka sissejuhatav kursus sisustajale teemal, kuidas näeb välja malelaud ja kuidas seda mängu mängitakse, nentis Martin Hallik remondiviperusi meenutades.

Ühtekokku läks raamatukogu teise korruse remont koos sisseseade ning kolmanda korruse lisariiulitega maksma umbes viis miljonit krooni. Järgmisena ootab ees kohviku suvemööbli soetamine ning katuse remont. 

Tartu Ülikooli raamatukogu
• Asutatud 1802. aastal.
• Raamatukogu esimene direktor oli klassikalise filoloogia professor Johan Karl Simon Morgenstern.
• Praegune hoone avati 22. veebruaril 1982.
• Umbes 52 000 lugejat ja ligi 1 000 000 laenutust aastas.