Tartu linnavalitsus lükkas eile edasi Ülejõe kaldakindlustise ehitamise kordushanke võitja väljakuulutamise, viidates vajadusele dokumente täpsustada, oluline osa selles võib olla linnakodanik Kalle Kulboki aktiivsel tegutsemisel.
Emajõe kaldakindlustise ehitus takerdus jälle
20. september 2012, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulbok kritiseeris kaldakindlustise rajamise ja Ülejõe pargi kujundamise kontseptsioonitust juba talvisel arutelul.
Samal teemal on ta võitlust pidanud ka pool suve ja registreeris end isegi osalejana ehitushankel, mis tehti Vabadussilla ja Kaarsilla vahelise vasakkalda kaldakindlustise uuendaja leidmiseks, ühtlasi Ülejõe pargiala korrastamiseks.
Pakkumine jäi siiski tegemata, ent osalemine võimaldas küsimusi esitada.
Suur hulk küsimusi puudutas seda, mil määral on lubatud kõrvalekalded ehitusprojektist, sest projektlahendused on ebamõistlikud – tähelepanekud puudutasid näiteks selle pargitee likvideerimist, mis viib Narva maantee ülekäigukohta, ka asjaolu, et kaldanõlvale ehitatav trepp on plaanitud jõega risti ning oleks seega väga järsk.
Kulbok on pöördunud mitmesse ametkonda ja oli eilseks saanud kinnituse, et jõe kaldale Mäe tänava sihis plaanitud vaateplatvormi ehituseks ei ole keskkonnaameti kooskõlastust, on vaid tingimuslik kooskõlastus.
Keskkonnaamet ütles Tartu Postimehele, et uut kooskõlastust ei olegi vaja.
Positsioonide kindlustamine
Kalle Kulbok ei varja, et ta jätkab oma võitlust, sest näeb Ülejõe pargialal plaanitavates töödes ettevalmistust endise linnaarhitekti Tiit Silla hoonestuskava elluviimiseks. Sellesama platvormi ehituse tõttu tuleb jõekaldalt langetada tosin puud.
Kuivõrd linnavalitsusel ei ole põhjust loota, et Kulbok võitluse peatab, otsustati samuti positsioone tugevdada.
Teisipäevasel istungil jõudis linnavalitsus arusaamisele, et ehitusloa andmisel tuleb detailselt näidata projekteerimistingimuste ja valminud projekti erinevused, samuti põhjendada nende vajalikkus.
«Kusagil ei ole sellist nõuet, et valminud ehitusprojekt peab täiel määral vastama projekteerimistingimustele, kuid erinevused tuleb välja tuua ja nende vajalikkus põhjendada,» selgitas linnasekretär Jüri Mölder.
Erinevus on näiteks, et projektis ei ole kaldapiiret, mis takistaks ettevaatamatult jõkke kukkumast, ka pole ette nähtud projekteerimistingimustes mainitud rattahoidlat.
Muudatus probleemne
Jüri Mölder rääkis, et eile kõneles Kalle Kulbok vaateplatvormi mujale kolimisest või ära jätmisest eesmärgiga säästa puid, Kulbok rääkis sellest ka ajalehele.
Linnasekretäri hinnangul oleks see aga problemaatiline, sest selline projektimuudatus võiks kaasa tuua vajaduse tühistada ka teine ehitushange ja minna kolmandale katsele, mis aga võib seada kahtluse alla euroraha kasutamise selle projekti tarbeks.
Teise ehitushanke tulemuse väljakuulutamise lükkas linnavalitsus ka edasi. Tõenäoliselt on kaldakindlustiste teema üleval uuesti linnavalitsuse tuleva nädala istungil.
Kordushankel tegi soodsaima pakkumise Sahkar TT, kes küsis töö eest 814 473 eurot. Sahkar tegi soodsaima pakkumise ka esimesel hankel, kuid hilines tagatisraha maksmisega ja kõrvaldati.
Ülejäänud pakkumised olid palju kallimad kui linna kavandatud 800 000 eurot ja linnavalitsus tühistas hanke.
Emajõe kaldakindlustise ehitustööd Ülejõel peaksid lõpule jõudma järgmisel suvel.