Sel aastal on Raudsepp rattasadulas läbinud juba 4000 kilomeetrit. See ei ole siiski kogunenud vaid tööle sõitmisega, sest seljataga on ka kogu Samsungi rattamaratonide sari. «Ma ei võistle kellegagi, sõidan mõnuga,» selgitab ta oma sõidufilosoofiat.
Staažika osalemise kohta ütleb spordidaam, et ega muud saladust olegi, kui lihtsalt igal aastal kohale minna. Esimestel aastatel pedaalis ta end ka pjedestaalile, viimastel aastatel on sõitjate tase palju tõusnud. «Aeg läheb järjest paremaks, aga koht jääb ikka kaugemaks,» räägib ta pöördvõrdelisusest rattamaratonil.
Aivar Paal ootab Harimäe tõusu
45-aastane Aivar Paal nendib, et sel aastal on ettevalmistus kahjuks kesiseks jäänud. Hoolimata vähesest treenitusest läheb ta siiski pikemale distantsile, aga mitte võistlema, vaid seda läbima. Nii on see tal kulgenud juba õige mitmel aastal.
«Võidusõitmine sai läbi siis, kui rada pikemaks tehti. 63 kilomeetrit oli võiduajamiseks paras, nüüd 89 on rohkem matkamine,» räägib ta ja lisab õpetussõnaks, et tähtsaim on rajale mitte tühja kõhuga minna, muidu saab energia otsa.
Esimesele rattasõidule minnes oli mehe jaoks uus nii rada, üritus kui ka kogemus, sest rattatreeningutest oli selleks ajaks möödunud 15 aastat. Teisel aastal läks ta starti juba kogutud teadmiste ja suure huviga. Kord palavikuga startinuna mõtles ta ka tagasipööramisele, kuid enne algas metsatee, kus enam pööramiseks ruumi ei olnud.
Raja üheks murdepunktiks nimetab ta Harimäe tõusu. «Sinnamaani on rahulik, aga seal tõusu peal näeb juba õige kõveraid nägusid,» jutustab ta ning lisab, et teisi kannatajaid nähes saab ta ise justkui võitlusindu juurde.