Eile pidas Tartu Ülikooli Kliinikumis kõigile huvilistele loengu Kanada Briti Columbia Ülikooli seljaajutraumade hinnatud spetsialist Andrei Krassioukov.
Kanada arst jagas oma seljaajutraumateadmisi
Professor Krassioukovi oli Eestisse kutsunud Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse asutaja, taastusraviarst Riina Kallaste. Loeng leidis Tartus aset põhjusel, et sellest saaksid osa ülikooli kliinikumi arstid, füsioterapeudid ja üliõpilased, aga patsiendidki.
Mitte ainult käed ja jalad
«Meil on igal aastal kümneid uusi seljaajutrauma juhte,» rääkis Kallaste. «Inimesed ei tea aga, et seljaaju kahjustus mõjutab lisaks jäsemetele väga palju siseelundkonna tööd. Kahjustuse tagajärjel võib tekkida probleeme südametegevuse, vererõhu ja hingamisega. Krassioukov on oma ala spetsialist terves maailmas ja oskab rääkida, kuidas niisuguse sündroomi korral elukvaliteeti parandada ja hoida.»
Kliinikumi närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser täpsustas, et sündroomi nimi, mida Krassioukov teadlasena uurib, on autonoomne düsrefleksia.
«Kuna kõikide siseorganite tööd korraldab närvisüsteem, siis seljaajuvigastuse puhul on häiritud mitte ainult jäsemete, vaid ka patsiendi organite töö. See tähendab, et niisugustel haigetel võib ootamatult tõusta vererõhk – see võib ohustada koguni elu,» selgitas Asser. «Vererõhu tõus võib olla provotseeritud aga teistegi haiguste, näiteks uriinipeetuse või põletiku poolt ning sellepärast on oluline seda teemat hästi tunda.»
Riina Kallaste märkis veel, et kuna nende keskuse patsientide keskmine vanus on 25 aastat, siis ei saa alahinnata inimeste seksuaalelusse puutuvat.
«Küsimus ei ole ju selles, nagu oleks mõni organ puudulik või haige, vaid selles, et närvisüsteem ei suuda nende tööd reguleerida,» ütles ta.
Rõõmurikka elu võimalus
Professor Andrei Krassioukov ise ütles, et tema kõige tähtsam sõnum oma patsientidele on, et seljaajuvigastuse tõttu halvatud inimesed saavad meie päevil elada õnnelikku ja nauditavat elu. Kõige tähtsam on esimese šoki järel korraks hinge tõmmata ja uskuda, et aja möödudes avanevad perspektiivid.
Andrei Krassioukov tuli Eestisse Londonis lõppenud paraolümpiamängudelt, kus ta viibis oma sportlastest patsientide arstina, ja ütles, et ta ju näeb, kui edukad need inimesed võivad olla.
«Ma kinnitan, et neist saavad ka emad ja isad ning nad kogevad oma elus palju rõõmu ja armastust,» rääkis ta. «Pean sedagi ütlema, et see on teema, mis on minu elu arsti ja teadlasena teinud väga põnevaks.»
Eilne loeng Maarjamõisas oli professor Andrei Krassioukovil esimene avalik esinemine suure publiku ees pärast Eestist emigreerumist 1980. aastate lõpul, mil ta töötas Tallinnas Õismäe polikliinikus neuroloogina.
Emotsionaalselt on teadlane Eestiga endiselt seotud, kuna siin elavad ta tütar ja lapselaps.