Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Galerii ⟩ Katastroofi tunne: Eesti ainus ülikoolihaigla töötab avariirežiimis
Arstidele raskeim on see, et nad ei taju ühiskonna toetust.

Intensiivraviosakonna arst Liivi Madisson (vasakul) ja õde Kristiina Bamberg vahetavat infot koroonapatsiendi juures, kelle veri voolab läbi kehavälise vereringe aparaadi.   FOTO: Sille Annuk

Eile hommikul saatsid Tartu arstid avalikkusele pöördumise, kus nad tegid seda, mida nad tavaliselt ei tee – kirjeldasid oma argipäeva. Valveringe vastu võtma tuleb olla valmis ka väljaspool tavapärast töögraafikut. Kõik käib inimvõimete piiril. Osa kolleegide tervis on pingele järele andnud. Olemasolevate töötajatega ei ole võimalik rohkemat pakkuda.

Viienda kliinilise valdkonna juht Jaan Sütt ütles, et ületööd tegema ei saa kedagi sundida.

«Tean ise omast käest, mis tunne on 300 tundi kuus tööl olla. Aga muud võimalust praegu pole,» rääkis ta. «Lisapingeid tekitab veel see, et nii arstid kui ka õed on sunnitud tegema tavapärasest teistsugust tööd, milles nad ei tunne ennast nii kindlalt.»

Raske ka väljakolijail

Ka on raske teiste erialade kolleegidel. Eriti siis, kui neil palutakse oma osakonnast välja kolida, et koroonahaigetele ruumi teha. «Iga arst teab oma patsiente. See on väga halb tunne, kui tuleb öelda, et teie plaanilised uuringud või ravi tuleb jälle edasi lükata,» lisas doktor Sütt.

Tartu ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar kinnitas omakorda, et eilne teade selle kohta, et kliinikum peatab plaanilise statsionaarse ravitöö 25. oktoobril, tähendab otsesõnu seda, mis seal kirjas.

Klaasuste taga seisab TÜ kliinikumi ravijuht doktor Andres Kotsar. Plaanilise statsionaarse ravi peatamine puudutab kõiki erialasid, ka kirurgiakliinikus. FOTO: Sille Annuk

Kõik plaanilised operatsioonid, protseduurid, uuringud jäävad alates uue nädala esmaspäevast ära. Kõik, see tähendab, et sisehaiguste erialad, kardioloogia, pulmonoloogia, neuroloogia ja kirurgilised erialad. Jätkatakse vaid ambulatoorseid vastuvõtte, päevakirurgiat ja erakorralist abi.

Küsimuse peale, mis on praegu kõige raskem, vastas arst Kerli Vijar, et ühiskonna toetuse puudus.

10

Kliinikumi teise intensiivraviosakonna vanemõde Liisi Põldots näitas eile õhtul ajakirjanikele oma osakonda. Enam ei pea riietuma seal skafandritaolistesse kaitseülikondadesse ega tõmbama kätte kolm paari kindaid. Koroonaviirust on õpitud paremini tundma. Kõige olulisemad on respiraator ja prillid, käte desinfitseerimine ja liikumisreeglite arvestamine.

Selle osakonna suure saali üheksast voodist oli üks eile õhtul vaba. Oleks olnud ehk ka teine vaba voodi, kuna üks patsient oli pääsenud sealt tavaosakonda, aga kiirabi tõi uue raskes seisundis koroonapatsiendi asemele.

2. intensiivraviosakonna saalis oli vaba vaid üks voodi. FOTO: Sille Annuk

Kaheksast patsiendist viis olid juhitaval hingamisel. Keegi lebas külili, keegi kõhuli. Üks patsient oli ühendatud kehavälise kunstliku vereringe ehk EKMO aparaadiga. Kaheksast patsiendist seitse on vaktsineerimata. Voodite vahel toimetasid viis õde, kaks arsti ja kolm põetajat. Osakonnas on kolm isolaatorit ja igaühes neiski oli patsient sees.

Öösel vastu tänast halvenes ühe patsiendi seisund, kes seni oli suutnud ise hingata. Nüüd on ka tema narkoosis ning hingamisaparaadiga. Kõige noorem neist kirjeldatud patsientidest ei ole veel kolmekümnenegi.

Kui ei leia, asendab ise

Liisi Põldots peab intensiivraviosakonna vanemõena seisma selle eest, et inimesi jätkuks. Kui keegi töötajaist langeb rivist välja, tuleb asendaja leida. Kui ei leia, siis asendab ise. Oktoobris on tal olnud selline tööperiood, et pühapäeval võttis ta valve, siis tegi terve nädal vanemõe tööd ning reedel vastu laupäeva oli jälle valves.

2. intensiivravi osakonna vanemõde Liisi Põldots.   FOTO: Sille Annuk

«Kui mul oleks õlekõrs, kuidas inimeste koormust vähendada, haaraksin sellest, aga mul ei ole,» ütles ta.

Tartu arstide liidu eestseisuse esimees doktor Kerli Vijar on tavaolukorras kardiokirurgia osakonna anestesioloog, kelle ülesanne on viia südamelõikusele minev patsient narkoosi. Tema on ka üks neist arstidest, kes paneb patsiendi vajadusel kehavälise vereringe aparaadile, kus venoosne veri rikastatakse hapnikuga kehaväliselt ja juhitakse läbi voolikute organismi tagasi. Just eile seati sellist kunstliku vereringe aparaati üles järgmisele koroonapatsiendile.

Küsimuse peale, mis on praegu kõige raskem, vastas Kerli Vijar, et ühiskonna toetuse puudus.

«Tahaksime tajuda seda, et me kõik oleme koos selles pandeemias ja et me kõik mõistame, et on vaja koos pingutada, et siit välja pääseda,» ütles ta. «Ja arstidena näeme me iga päev seda, et vaktsineerimine tõepoolest aitab. Vaktsineeritud inimesed satuvad oluliselt vähem haiglasse. Minge palun vaktsineerima!»

Nii on praegu Tartumaal. Aga ka Pärnumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Järvamaa aktiivsete haigusjuhtumite graafikakõveral on praegu samasugune kaelkirjakukael. FOTO: tervis.postimees.ee

Kõiki graafikuid koroonajuhtumite, haiglaravi, nakatumisnäitajate, testide, haiguse leviku ja vaktsineerimise kohta saab igaüks sirvida siit

Tagasi üles
Back