Ei midagi uut siin päikese all ehk Möödunud sajandi gripipuhangut suruti alla samamoodi kui koroonaviirust praegu
27. november 2020, 14:44
Maskide kandmine, piirangud huviringidele ning karantiin on märksõnad, mis ilmselt seostuvad paljudel just koroonapandeemiaga. Aga need meetmed pole sugugi nüüdisaja leiutis.
Sotsiaalmeedias ringleb foto, millel on näha 1967. aasta ajalehes Töörahva Lipp ilmunud ettevaatusabinõude kirjeldust Haapsalu gripipuhangu kontrolli alla saamiseks. Need on peaagu üks ühele sarnased praeguste koroonapiirangutega.
Loo autor on Jefim Kuraksa ning ajaleht on olemas ka näiteks Tartu ülikooli raamatukogus.
Terviseameti andmetel levib lisaks koroonaviirusele praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus, kuid koroonaviirust piiravad meetmed on siiski vähendanud teistegi nakkushaiguste levikut.
Ehkki gripi ning COVID-19 sümptomid on paljuski sarnased, on need siiski erinevad haigused. Seega on haigustel oluline vahet teha. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.
Koroonaviiruse sümptomiteks loetakse praeguste teadmiste järgi peavalu, palavikku, haistmismeelte kadu, ninakinnisust, köha, väsimust, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, hingamisraskuseid, valu rindkeres, häireid kõnes ja liigutustes. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.
Gripi sümptomid on palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.
Koroonaviirus on aga gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, ent gripiviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest, on kirjas terviseameti kodulehel.
Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad, kuid gripp on lastele palju ohtlikum, eriti väga noortele, kes võivad raskelt haigestuda. Gripil on olemas nii vaktsiin kui ka ravim, kuid koroonaviirusel pole kumbagi.
Terviseameti soovitus nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks on sarnased. Käsi tuleb pesta seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata kätega näo katsumist ja kontakti haigete inimestega, haigestumise korral viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, mida puututakse tihti.
Terviseameti gripiblogi järgi pöördus vahemikus 16.–22. november ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4051 inimest, mida on 22 protsenti rohkem kui sellele eelnenud nädalal.
Laste nakatumise osakaal püsib 30 protsendi juures. Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal ning jätkuvalt pole ühtegi pöördumist registreeritud Hiiumaal.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. «Haigena nii tööl, koolis kui lasteaias käimine kurnab organismi,» ütles Metsoja.
Eestis on domineeriv viirus rinoviirus, millele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik.