Kavilda ürgorg saab uue kaitse-eeskirja ning 14 Jõgevamaa parki enam kaitse all pole

Pildil Põltsamaa jõgi. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul arvas valitsus kaitse alt välja 14 Jõgeva maakonnas asunud parki ja puistut ning kiitis heaks Kavilda ürgoru kaitse-eeskirja.

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse valitsuse tänase otsusega kaitse alt välja 14 Jõgeva maakonnas asuvad kaitstavat parki ja puistut: Julius Aamissepa selektsiooniaed, Kudina park ja puiestee, Leedi põlispuude grupp, Liivoja puude grupp, Rahuoru park, Ripuka puude grupp, Saduküla 9-kl. kooli park ja Saduküla puudegrupp Jõgeva vallas; Hannes Järve dendropark Mustvee vallas; Kursi põlispuude grupp, Nõmme talu dendraarium, Pisisaare park ja puiestee, Põltsamaa Lossi tn metsapark ning Põltsamaa Sõpruse park Põltsamaa vallas.

Parkide ja puistute pindala on kokku 43,45 ha, mille maaomand jaguneb vastavalt eraomandis (22,7 ha), munitsipaalomandis (13,87 ha), riigiomandis (2,28 ha) ja jätkuvalt riigiomandis oleva maa ( 4,6 ha) vahel. 

Ühtlasi kinnitas valitsus Tartu maakonnas Elva vallas asuva Kavilda ürgoru maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja. Eesmärk on kaitsta ja säilitada Kavilda ürgorgu, allikaid, piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning poollooduslikke kooslusi. Kavilda ürgorg on kaitse all olnud alates 1957. aastast. Praeguseni kehtis alal 1964. aastal kinnitatud kaitse‑eeskiri.  

Kaitseala pindala on 44,9 ha. Kaitseala piire korrigeeriti ja täpsustati, sealhulgas jäetakse kaitsealast välja maantee. Kaitsealast moodustab eramaa ligikaudu 34,5 ha ja munitsipaalmaa 10,4 ha.

Uuendusraied kaitsealal vajavad kaitseala valitseja nõusolekut. Lubatud on  lageraied hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina. Mujal jääb uuendusraiena lubatuks turberaie kuni 2 ha suuruse langina. Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine või loomade karjatamine ning koosluse taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Vajalikud on ka vaadete avamised. Kaitseala tsoneeritakse tervikuna piiranguvööndisse. Kuna ka kehtiv kaitsekord vastab piiranguvööndile, siis olulisi mõjusid muudatused kaasa ei too.