Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Alanud aasta soosib kultuuriajakirjandust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Luunja keskraamatukogu juhataja Kairit Alver näeb kultuuriministeeriumi põhimõtteliselt heas uuenduses ka küsitavusi. | FOTO: Margus Ansu

Raamatukogudele toob alanud aasta kaasa uuenduse kirjasõna ostmisel. See tuleneb kultuuriministeeriumi otsusest, mis sisuliselt tõrjub ajaviitekirjandust ning soosib kodumaise kirjanduse paremikku ja kultuuriajakirjandust.

Kultuuriministeerium andis teisipäeval teada, et eraldab alanud aastal rahvaraamatukogudele 1,6 miljonit eurot, millest 800 000 on mõeldud Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmiseks. Senisest enam jõuab uuel aastal raamatukogudesse ka lastekirjandust.

Eriti tugevasti puudutab ministeeriumi suunis valdades tegutsevaid raamatukogusid.

Selgus saabub kuuga

Tartumaal on praegu ühtekokku 49 rahvaraamatukogu, mille hulka on arvatud ka neid kõiki ühendav maakonnaraamatukogu asukohaga Kõrvekülas.

Maakonnaraamatukogu direktori Hele Ellermaa sõnul on põhimõtte ja eesmärgi poolest väga hea otsus veel liiga uus, nii et oodata tuleb selle täpsustumist. Ta avaldas lootust, et kõik selgub hiljemalt 8. veebruariks, kui Kõrvekülas on raamatukoguhoidjate koolituspäev.

Kultuuriministeeriumi otsus näeb ette, et rohkem kui 500 elanikku teenindavad raamatukogud saavad riigi toetuse eest edaspidi soetada kõik sihtasutuse Kultuurileht väljaanded.

Need on näiteks Akadeemia, Haridus, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Teater. Muusika. Kino, Täheke, Vikerkaar. Soositud on samuti Eesti Kultuurkapitali toel ilmuvad ajakirjad Hea Laps, Tuna, Värske Rõhk, Tallinn, Võšgorod ja Raamatukogu.

Raamatutest on võimalik ministeeriumi toetuse eest soetada kõik Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt auhinnatud teosed, riigi kultuuripreemia saanud raamatud, ühtlasi konkursi Põlvepiku­raamat ning Nukitsa, Aasta Rosina ja Paabeli Torni auhinna laureaatide raamatud, aga ka teisi auhindu saanud teoseid.

Raamatukogu, mille teenindatavate arv on kuni 150 elanikku, saab poole riigitoetuse eest soetada vabal valikul vähemalt kolm kultuuriajakirja ning valiku Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali premeeritud teostest ja auhinnatud lastekirjandusest.

«Peame ootama ja vaatama kvartalite kaupa, milliseid raamatuid tunnustatakse,» ütles Hele Ellermaa. «Meie komplekteerimisosakonnal tuleb lihtsalt tööd hästi palju juurde.»

Ajakirjad riiulil

Luunja keskraamatukogu juhataja Kairit Alver nentis, et seni on vahest mõnigi uus Vikerkaare, Akadeemia või mõne teisegi kultuuriajakirja number jäänud riiulile, ilma et seda oleks kuni järgmise ilmumiseni keegi laenanud. Sest suuremate intellektuaalsete vajadustega lugejaid on väga vähe.

Ministeeriumi uuendus ei too tema arvates siiski kaasa seda, et kordagi avamata kultuuriajakirju koguneb riiulile senisest rohkem.

«Rein Langi mõttes ei ole ju iseenesest midagi paha,» ütles Alver. «Aga teisest küljest, me ei ole ju teadus- või kooliraamatukogu, me oleme rahvaraamatukogu ja rahvale peab ka ajaviidet jaguma. Ja veel – ruumikitsikuse tõttu ei mahu meile kõik ära, tuleb teha mingid valikud.»

Omamoodi ooper või operett ootab ministeeriumi otsuse täitmisel ees enamasti venekeelse lugejaskonnaga raamatukogusid Piirissaarel, Kolkjas ja Varnjas.

Luunja vald ühendas kolm raamatukogu

Lohkva raamatukogu senisele juhatajale Kairit Alverile tõi uus aasta kaasa uue ametikoha, kuigi tema kabinet asub endiselt Lohkvas, napilt kilomeeter Tartu piirist.

Luunja vald on optimeerimise sildi all liitnud Lohkva, Luunja ja Kavastu raamatukogu nii, et tekkis Luunja keskraamatukogu, mille juhataja on Alver. Luunjasse, Ka­vastusse ja Lohkvasse jäi aga ainult laenutajate ametikoht.

Kolme raamatukogu juhtida ei ole Alveri arvates kuigi raske, ent tööd on siiski juurde tulnud. «Uus on see, et kui näiteks Kavastus jääb laenutaja haigeks, siis peab keskraamatukogu juhataja teda asendama,» ütles ta.

Lugejatele ei too struktuurimuutus juhataja sõnul kaasa midagi. Juba varem on oma valla raamatukogud keskraamatukogu alla koondanud Alatskivi, Rõngu ja Rannu vald. (TPM)

Tagasi üles