Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Kullaaugu talus võistlesid koerad lammaste karjatamises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Karjakoer Tete ajab innukalt taga kolme lammast, juhtides nad sinna, kuhu perenaine tahab. Perenaist Terell Pihlakut pildile ei mahtunud.
Karjakoer Tete ajab innukalt taga kolme lammast, juhtides nad sinna, kuhu perenaine tahab. Perenaist Terell Pihlakut pildile ei mahtunud. Foto: Kristjan Teedema

Nelja-aastane Tete kimab, nagu jaksab, ees kolm lammast, keda tal kord kas paremalt või vasakult küljelt juhtides aedikus taga ajada tuleb. Tete on borderkolli, inglise keeles border collie. See tähendab hinnatud karjakoera tõugu, mis on pärit Inglismaa ja Šotimaa piirialalt.

Tete perenaine on Terell Pihlak, kes on läbi ja lõhki koerainimene, aga argipäeviti töötab Tartu ülikooli kliinikumi silmakliinikus.

Koht, kus Tete treeningul parasjagu tagaajamist harjutab, on Kullaaugu talu Kanepi vallas.

Kullaaugul tegutseb enam kui 40-pealine mahelambatalu, mille peremees ja perenaine on Meelis Kuldkepp ja Elin Sild. Neilgi on oma borderkolli, nimeks Griima.

Elin Sild ütleb, et ilma Griimata nad lammaste karjatamist seal talus enam ette ei kujutagi. Üks koer ja üks inimene suudavad karja ajades ära teha viie inimese töö.

Esimesed võistlused

Sel nädalavahetusel tehti Kullaaugus lausa ajalugu, kuna peale treeningu leidis seal esimest korda aset karjatamise võistlus Eestis – Kanepi Karjatamise Karikas 2 019.

Kohal oli Anni Ritakallio Soomest, kes on karjatamise treener ja võistluste kohtunik, kuna Eestis atesteeritud karjatamise koolitajaid ja võistluste kohtunikke veel ei ole. Esimestel võistlustel osales üheksa boderkollit koos koerajuhiga.

Borderkollide karjatamise kohtunik Anni Ritakallio.
Borderkollide karjatamise kohtunik Anni Ritakallio. Foto: Kristjan Teedema

Anni Ritakallio selgitas, et inimene ja koer peavad võisteldes moodustama meeskonna. Võistluste algul pannakse koerajuht ja koer kõrvuti lähtepositsioonile ning neist umbes 50 meetri kaugusele aetakse viis lammast. Seejärel peab koer üksi lammaste taha jooksma ja ajama loomad inimese juurde. Sealt edasi ajavad inimene ja koer karja koos läbi väravate, mille taga asub omakorda aedik.

Eestis on borderkollisid järjepidevalt treenitud umbes aasta ja kõik võistlejad on enamasti algajad.

Visa, ilus ja tark borderkolli.
Visa, ilus ja tark borderkolli. Foto: Kristjan Teedema

Hea instinkt tähtis

Tete kohta ütles Terell Pihlak, et ta on väga hea instinkti ja loomuliku andega loom, kuna tema sugupuu liikmeil on karjatamine olnud päristöö. Borderkollide karjaajamise stiil on muidu kiire ja hiiliv, koos karilooma ainitise jõllitamisega. Lammastele meenutab selline käitumine kiskjat ning seetõttu alluvad nad borderkollile kergesti.

Terell Pihlakut ennast paelub karjatamise võistlusala seetõttu, et see paneb ka inimese aju hästi tööle.

Kullaaugu talus treeningul. Paremal koera juht Terell Pihlak, vasakul teener Anni Ritakallio ja lambad ning eesservas käsklust ootav Tete.
Kullaaugu talus treeningul. Paremal koera juht Terell Pihlak, vasakul teener Anni Ritakallio ja lambad ning eesservas käsklust ootav Tete. Foto: Kristjan Teedema
Tagasi üles