Eesti esimesest neerusiirdamisest möödus 50 aastat

Tartu ülikooli kliinikum.

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tartu ülikooli kliinikumis ja üleüldse Eestis möödus esimesest neerusiirdamisest 50 aastat, maksasiirdamisest 20 ning kopsusiirdamisest 10 aastat. Tähtpäevade auks toimub Tartus elundisiirdamistele pühendatud rahvusvaheline konverents.

Juubelikonverents, mis peetakse 15. veebruaril Tartu ülikooli kliinikumi ning Eesti kudede ja organite transplantatsiooni ühingu koostöös, annab ülevaate Eesti elundisiirdamiste arengust 50 aasta jooksul. Konverentsil saavad sõna nii Eestis elundidoonorluse ja elundisiirdamisega tegelevad arstid kui ka kauaaegne Helsingi ülikooli kirurgiaprofessor Heikki Mäkisalo, Helsingi ülikooli lastehaiguste eriala dotsent Timo Jahnukainen, rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni Scandiatransplant meditsiinidirektor Kaj Anker Jørgensen ja Rootsi riikliku doonoriprojekti juht doktor Stefan Ström.

Eesti ning ühtlasi ka Baltimaade elundisiirdamiste ajalugu algab 20. detsembril 1968, kui professor Artur Linkbergi eestvedamisel siirati Tartus Toome haavakliinikus esimest korda doonorneer. Esimene maksasiirdamine toimus 1999. aastal dr Toomas Väli juhtimisel ning kopsusiirdamisi alustas dr Tanel Laisaar 2010. aastal.

Kliinikumi juhatuse liikme ja ravijuhi Andres Kotsari sõnul hindab kliinikum väga nende säravate kirurgide panust, kes on olnud siirdamiste eestvedajad. «Samas on elundisiirdamise taga palju suurem meeskonnatöö kui vaid üks kirurg. Transplantatsioonikeskuse suurepärase töö tulemusel on kliinikumi siirdamistegevus pälvinud rahvusvahelise tunnustuse – ta kuulub Scandiatransplanti. Kuid ka pelgalt tunnustus ei aita doonor- ega siirdamisoperatsioone läbi viia. Selleks on vaja äärmiselt pädevat, kiiresti ja professionaalselt tegutsevat meeskonda,» ütles Andres Kotsar.

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on 2018. aastaks tehtud kliinikumis kokku 2017 neerusiirdamist. «Maksasiirdamisi on Eestis olnud kokku 88 ning kopse on kliinikumis siiratud 28 korral,» sõnas Pall. Ta lisas, et 50 aasta jooksul on elundisiirdamine jõudsalt arenenud, kuna võimalused siiratavate elundite kvaliteedi ja ohutust hinnata on paranenud ning kasutusele on võetud hulga uusi ravimeid. «Tuleb rõhutada, et siirdamine ei saa toimuda ilma doonorita. Kliinikumi siirdamismeeskondade ja kõigi siiratud patsientide nimel soovime avaldada siirast tänu kõigile neile Eesti inimestele, kes raskel hetkel, mil nad on kaotanud oma lähedase, on nõustunud lahkunu elundite loovutamisega teiste inimeste aitamiseks,» ütles Pall.

Tagasi üles