Teisipäeval on meie esimene ametlik mäng Tartu linna meistrivõistlustel Lõunakeskuses kell 21.15. Kohal olla tund varem, sest on vaja moodustada viisikud ja teha mänguplaan. Tuletan meelde, et vastased on väga vilkad ja tublid poisid.
Tanel Tein päästis Tartu Rocki mängu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii seisis Tartu Rocki lehel Facebookis.
Õigel ajal olid rocklased Lõunakeskuse riietusruumis. Keskpäeval olid Tallinnast teele pandud värsked võistlussärgid.
«Peaasi, et väga suurt sauna ei saa,» muretseb Tartu Rocki kapten Tanel Tein (särgil TT), «omavaheliste kohtumiste seis on küll 1:2 meie kahjuks, aga eelmine kord saime 7:18. Põnev tuleb.»
Teisipäeval pidas Tartu Rock oma esimese ametliku mängu Tartu meistrivõistluste II liigas, vastaseks Kajakas-Juunior, Rockist tunduvalt kogenum, ehkki mängijate ealt omajagu noorem.
Mitmekülgsed mehed
«Ära sinna vaata,» ütleb Rocki mängija Toomas Liivak (TOM), viidates jääväljaku poole, kus parasjagu Kalev-Välk ja Kajaka vanemad poisid litrit taga ajasid, «see on tunduvalt tõsisem mäng.»
Nüüd tuleb siis ära öelda, et Tartu Rock on hokimeeskond, kelle koosseisus ka ühest teisest Tartu pallimeeskonnast tuntud inimesed. Teini ja Liivaku kõrval ka näiteks Meelis Pastak.
«Korvpallist on siia üle võtta ainult platsinägemine,» räägib Liivak, «kas need söödud nüüd hokis alati kõige täpsemad on, aga sa vähemalt näed seda.»
«Ega korvpallis ka ei ole kõige täpsemad,» kommenteerib vastu Liivaku poeg Rocki mängusärkide kasti otsast.
Riideruumis hakati treener Ain Sinika (TIIHII) juhtimisel selgeks tegema, kes on kohal ja kes mida väljakul tegema hakkab. Ukse taga vilksab vastasvõistkonna mängijaid. «Esialgu ei paistagi nad nii hirmuäratavad,» kostab keegi Rockist. Samas tehakse valjult teatavaks, et vastasvõistkonnas mängib ka treeneri poeg, kõva väravakütt.
«Mina olen raudselt vasakkaitses,» raiub Tein, «mängu käigus saame ju roteerida.»
«Minul ei ole vahet, pane sinna, kus mind vaja on,» kostab Meelis Pastak (MEL alias IL), «teeme kontratega ära.»
«Väga hea, kaks kaitsepaari, kolm ründekolmikut,» resümeerib peatreener, oma sõnul eluaeg hoki sees elanud, omal ajal ka Välgus mänginud mees, ning hakkab hoolega tahvlile mängujooniseid kritseldama.
«Väravavaht (Marek Kaljula, särgil IRBE) avaldas ka vahepeal soovi sinna paremale ette saada,» lõõbib keegi, enne kui asi tõsisemaks läheb. Kuigi vastas on Kajaka särkides 12–15-aastased poisid, on tegu tõsise vastasega.
«Mängivad Eesti meistrivõistlustel,» iseloomustab Rocki vastaseid Kajaka klubi eestvedaja Oleg Särki.
«Eks Rock ka areneb, Toomas Liivak on hea, ta mängis mul kunagi jalgpalli,» ütleb staažikas mitmekülgne treener, «kõige tähtsam, et nad tahavad mängida, ja väga hea, et mängivad Rocki nime all, see nimi toob vaatajaid ka Lõunakeskusesse.»
Rocki fännid kohal
Särkil oli õigus. Rocki fännid olid kohal, lipu ja trummiga. Ehkki nad ei saanud hokist esialgu ööd ega mütsi aru, polnudki see oluline. Mängu teises pooles hakkas juba kõlama tuttav «Tarrtuu Rrrockk! Tarttuuu Rrrockk!» Ja võta kinni, kas vahepeal natuke nukraks kiskunud seis ehk selletõttu paraneski.
Mängiti tavapärase kolme perioodi asemel kaks korda kakskümmend minutit. Ja vahel oli tunne, et Rocki peatreeneril tuli kaitset vahetada kiiremini kui ründekolmikut. Omajagu valju häältki teha.
«Nii vale kuvand on sellest mängust loodud aastate jooksul, tegelikult on see nii äge ja intellektuaalne mäng,» jõuab peatreener öelda, «ka endised korvpallurid on öelnud, et see on arusaamatu, kuidas ma pean siin nii palju mõtlema.»
«Tom, ära mine nii sügavale, Janek – kus su mees on!» hõikab ta kohe jääväljale. Nojah, Kajakas läks Simon Mahla väravast juhtima, õnneks Steven Madisson viigistas poole minuti pärast.
«Mehed, mängu ei vaata, igaüks vaatab oma meest ja tsooni,» laob Ain Sinikas valgesärkidele õpetussõnu (seis oli vahepeal muutunud, 1:2). «Mängu vaatate pärast telekast ja siis juba NHLi.»
Rocki väravavaht teeb mõned supertõrjed ja Toomas Liivak viigistab mängu 2:2. «Peame kohtasid, poisid!» manitseb treener. Kajakas läheb ikkagi ette. Ja pärast vaheaega viskab veel ühe värava. Ja siis veel ühe.
Tuhast tõusmine
«Ette! Ette! Sega!» kostab juba ka pingilt, mängijailt, kes paari sekundi pärast sedasama soovitust teostama lähevad. Aiiiaii, 2:5!
Nukraks kisub... ent siis hakkab Rock tuhast tõusma... Raul Tein lööb 3:5, poole minuti pärast Janek Hoffmann 4:5. «Hea mäng, hea mäng!» kiidab treener.
Aga jälle värav... Artur Toikka Kajakast teeb seisuks 4:6. «Mis viisik meil praegu platsil on,» läheb isegi treener korraks segadusse. Ent hoki-Rock saab korvi-Rockist abi. Meelis Pastak lööb üheksa minutit enne lõppu 5:6 ja Tanel Tein lisab sellele kuue minuti pärast 6:6.
Rocki mäng on päästetud.
Tartu Rocki järgmised kohtumised
• 9. novembril Rock vs. Veskioru Pullid
• 18. novembril Rock vs. Jäämurdjad
• 22. novembril Rock vs. Äksi M39