/nginx/o/2018/07/05/8112435t1hede5.jpg)
Teisipäeva varahommikul püüdsid maaülikooli ornitoloogid Aivar Leito, Ivar Ojaste ja Uko Bleive Tartumaal kaks sookurepoega. Teadlased mõõtsid ja kaalusid noored linnud põhjalikult üle ning paigaldasid neile GPS-GSM-saatjad, et jälgida nende edasist eluteed.
Sookurgedele mõeldud saatjaid oli tänavu kavas paigaldada kaks ning see õnnestus kohe esimesel korral, rääkis maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli juhtivteadur Aivar Leito. Kured püüti 3. juuli varahommikul Soitsjärve pesapaiga lähistelt. «Oli ideaalne püügihommik,» tõdes Leito. «Kell 4.15 varjusime positsioonidele. Sooja oli kaheksa kraadi.»
Peagi ilmus metsast välja vanalinnupaar, kannul kaks poega. Mehed hüppasid varitsusest välja ja kell 4.40 olid pojad käes. Pärast mõõtmist, kaalumist, rõngastamist ja Ornitela saatjate paigaldamist vabastati linnud kell 5.45.
Leito sõnutsi toitusid kured järgneval päeval samal rohumaal, kus nad viibivad iga päev, ning ööbisid oma pesapaigas järve kaldaõõtsikul. «See näitab, et lindudega on kõik korras ja nende elu jätkub samamoodi.»
Kahe uue saatja paigaldamise järel saavad teadlased nüüd jälgida kümne Eesti sookure edasist eluteed, nende käitumist ja, mis peamine, rändeteed. Senine uurimine näitab, et kured kasutavad kolme rändeteed ning nende valik sõltub suuresti sellest, kus on linnud Eestis munast koorunud. Kuid kas nad jäävad truuks ühele rändeteele või lendavad talvituma erinevatesse paikadesse, pakubki teadlastele suurt huvi.
