Gaudeamuse öötantsupeo tantsijad valmistuvad hiigellaval esinemiseks

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamme staadion
Tamme staadion Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Rahvusvahelise üliõpilasfestivali Gaudeamuse tantsijad teevad täna Tallinnas ja ülehomme Tartus viimaseid proove, et olla valmis järgmisel nädalal toimuvaks Eesti esimeseks öötantsupeoks «Jaaniöö müsteerium». 

Enam kui 1400 tantsijale alustatakse selleks puhuks Tartu Tamme staadionile hiigellava ehitamist juba järgmise nädala alguses.

Gaudeamus toimub 22.–24. juunil ja sellel esineb ligi 4500 kõrgetasemelist lauljat, tantsijat ja muusikut kogu Baltikumist. Tantsuetendus «Jaaniöö müsteerium» toimub 23. juunil algusega kell 22 ja see on festivali üks tähtsündmusi. Tantsijatele ehitatav lava on nelja olümpiabasseini suurune – 50 meetrit lai ja 12 meetrit sügav. 

«Varem ei ole Eestis tantsupidu öisel ajal korraldatud. Teame küll öölaulupidusid, aga öiseid tantsupidusid mitte. Kogu etendus saab olema suurejooneline ja elamuslik. Kasutusel on suur valguspark, palju elavat tuld ja valgussümboolikat. Lisaks rahvatantsijatele teevad kaasa ka tuletantsijad ja kaasaegsed tantsijad ning valgusel on etenduses keskne ja kunstiline roll,» kommenteeris «Jaaniöö müsteeriumi» lavastaja Renee Nõmmik.

Lavastuse idee on kantud Juhani Pütsepa loost, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon.

Lisaks Eesti kavale esitavad oma jaanipäevale pühendatud kavad ka Läti ja Leedu. Eestist osaleb tantsuetendusel 407, Lätist 621 ja Leedust 419 tantsijat.

«Valgus ja jaaniöö salapära, kus võivad sündida imed ja legendid, on kõikide tantsukavade kandev idee. Iga riik on lahendanud selle teema pisut erineval moel, kuid valguse ja elava tule mängu ning suvist pööripäeva näeb kõikides lavastustes,» lisas Nõmmik.

Etenduse lavastaja on Renee Nõmmik, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning valguskunstnik mitmel aastal aasta valgustaja tiitli võitnud Meelis Lusmägi.

EV 100 programmi kuuluv Gaudeamus ühendab jaanipäeva traditsioonid, valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles