Lõuna-Eesti hooldekeskus esitas teisipäeval, 22. mail Tallinna halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb rahandusministeeriumi 10. mai 2018 otsuse tühistamist.
Lõuna-Eesti hooldekeskus kaebas rahandusministeeriumi kohtusse (1)
24. mai 2018, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10. mail otsustas rahandusministeerium eelmisel aastal tehtud otsuse anda Lõuna-Eesti hooldekeskusele Võisiku Kodu 240 elanikule uute ja tänapäevaste kodude ehitamiseks toetust tühistada ja toetuse tagasi nõuda.
Oma otsuses tugines rahandusministeerium novembris algatatud kriminaalasjas kogutud materjalidele. Hooldekeskuse juhi Ülo Tuliku hinnangul on rahandusministeeriumi ametnikud võtnud endale Eestis kohtu rolli ning mõistavad ettevõtteid süüdi esialgsete uurimismaterjalide põhjal.
«Rahandusministeerium jõudis mingil moel järeldusele, et kui politsei esitab kahtlustuse, siis on kahtlustatav kohe ka süüdi. Rahandusministeerium on enda otsuses märkinud selgelt, et tuginetakse kriminaalasja materjalidele, midagi muud uurida ei ole vaja. Nii peab riigilt toetuse saanud isik tagasi maksma toetuse, vaatamata sellele, et on võimalik, et tema suhtes esitatud kahtlustusest loobutakse või ta õigeks mõistetakse,» selgitas Tulik absurdset olukorda.
«Kõige suuremad kannatajad kogu selle naeruväärse süüdistuse puhul on sealjuures Võisiku Kodu praegused 240 elanikku, kes lootsid sel aastal jõulusid juba uues mugavas kodus pidada. Kui meie süüdistamine riigi poolt jätkub veel pikalt, siis venib uute hooldekodude valmimine mitu aastat,» sõnas Tulik.
Samuti võib rahandusminiseeriumi tegevus viia välja selleni, et riik kaotab Võisiku projekti peatamisega ligi viis miljonit eurot, võib-olla rohkemgi. «Rahandusministeeriumi ametnikud peaksid ju oskama riigi raha lugeda. Juhul kui Võisiku Kodu projekti hakkab ellu viima keegi teine kui Lõuna-Eesti hooldekeskus, näiteks riigile kuuluv AS Hoolekandeteenused, siis muutub projekt meie hinnangul riigi jaoks vähemalt neli-viis miljonit eurot kallimaks,» selgitas Tulik. «Meie oleksime pidanud projekti panustama omafinatseeringuna 2,25 miljonit eurot erakapitali, AS Hoolekandeteenused seda tegema ei pea. Ehitushinnad on viimase poolteise aastaga ligi 20% tõusnud ja tõusevad lähiaastatel veelgi, sealt lisandub veel kaks-kolm miljonit lisakulu. Uute kodude jaoks kruntide leidmine ning vajalike planeeringute ja lubade saamine võtab samuti omajagu aega ja raha. Need kulud maksame me maksumaksjana kõik koos kinni.»
«Lisaks tasub rahandusministeeriumi ametnikel väga tõsiselt arvestada võimalusega, et kui kunagi tuleb kriminaalasjas lõplik kohtuotsus meie kasuks, siis kindlasti nõuame me riigilt kogu tekitatud kahju tagasi,» täiendas Tulik.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus taotleb kohtult ka esmase õiguskaitse korras rahandusminiseeriumi otsuse peatamist, kuni alanud kohtuvaidlus on jõudnud sisulise tulemuseni.
Rahandusministeeriumi kommentaar
Rahandusministeeriumi esimene eesmärk ei ole loomulikult toetust tagasi nõuda, kuid toetuse andmise tingimused on kõigile järgimiseks ja oluline on tagada toetuse andmisel läbipaistvus ja aus konkurents.
Rahandusministeeriumi ülesanne on veenduda, et Euroopa Liidu toetust kasutatakse õiguspäraselt. Olemasoleva info põhjal oleme veendunud, et toetuse saaja on rikkunud Euroopa Liidu õigust ja Eesti seadusi, mille alusel on toetust antud. Toetuse saaja on eiranud toetuse kasutamise nõudeid, esitades teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Seetõttu on Lõuna-Eesti Hooldekeskus saanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Sellega on kahjustatud Euroopa Liidu finantshuve ja seetõttu ei ole võimalik kehtiva õiguse järgi projekti toetada. Rahandusministeeriumi otsuse kohta on võimalik esitada vaie Rahandusministeeriumile ja peale seda on võimalik vaidlustada otsus halduskohtus.
Asja teine eraldiseisev külg on kriminaaluurimine, mis hindab, kas toetuse kasutamisega seoses on toime pandud ka kuritegu. Selle selgitab kriminaalmenetluses välja kohus.
Eksitav on väita, et Võisiku hooldekodus elavad inimesed jäävad otsuse tõttu kannatajaks. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt tagasi küsitud ja projektist vabanenud toetuse summa suunatakse jätkuvalt Võisiku Kodu reorganiseerimiseks. Juhime tähelepanu, et ka Lõuna-Eesti Hooldekeskuse jätkamisel ei oleks jõuludeks uued hooned valmida saanud. AS Hoolekandeteenused jätkab Võisiku Kodus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist 240 inimesele ning liigub edasi teenuseüksuse reorganiseerimisega, kaasates vajadusel muid koostööpartnereid.