Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Elva võimu nimel tuleb tõsine heitlus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Elva raekojast hakatakse uuest aastast juhtima tulevast suurvalda, millega liituvad viis Tartumaa omavalitsust ning mõned külad Palupera ja Puka vallast. Tung uude volikokku oli suur. | FOTO: Sille Annuk

Viie Tartumaa omavalitsuse ja osade Valgamaa külade ühinemine üle 14 500 elanikuga Elva vallaks on muutnud piirkonna poliitilistele jõududele ahvatlevaks. Valijate soosingut läheb püüdma 196 kandidaati. Võrdluseks: tulevasest Elva vallast elanike arvult ligi seitse korda suuremas Tartu linnas on kohalikele valimistele minevaid kandidaate 360. See näitab, et poliitiline aktiivsus ühe elaniku kohta on võrreldes Emajõelinnaga mitu korda suurem.

Konkurents volikogu kohtade nimel on tõsine, sest kui praegu on eraldiseisvate omavalitsuste volikogudes kohti ligi sada, siis uues Elva volikogus saab olema 29 rahvaesindajat.

Endised juhid nimekirjades

Kui vaadata kandideerijate nimekirju, näeme, et uuesti võimule pürib neli endist järjestikust linnapead ja ka valitsev meer Aivar Õun. Üksnes Aare Anderson, kes oli linnapea aastatel 1999–2002, otsustas sel korral valimistele minna Luunja vallas, kus ta on aastaid töötanud vallavanemana.

Aivar Õun kinnitas, et läheb uutele valimistele vastu Keskerakonna vallavanema kandidaadina. Parteisse ta ise ei kuulu. Samas usub ta, et erakonnal on head võimalused volikokku pääseda.

Volikokku on Õuna hinnangul kindlasti raske pääseda, kuid ta avaldas lootust, et ehk pääsevad läbi tihedama konkurentsi otsustajate sekka need, kes tahavad ja oskavad kohalikku elu edendada.

Ka seda ei tasu tema sõnul karta, et senistest vallakeskustest inimesi volikokku ei pääseks. «Ühinevatest valdadest tulevaid kandidaate on palju ja igal juhul teevad nad hea tulemuse,» leidis Õun.

Maa ja linna konflikti kui sellist Elvas Õuna sõnul ei olegi. Sageli elavad naabervallas sugulased või käiakse teises omavalitsuses tööl.

6,75 inimest kandideerib ühele kohale Elva volikogus.

Kuni 23. augustini Elva linnapea ametis olnud Eva Kams kandideerib valimisliidu Elva Vallakodanik esinumbrina. Varem Reformierakonda kuulunud Kamsi arvas partei oma nimekirjast välja pärast seda, kui ta vahetas kaks aastat tagasi meeri kohal välja teise oravaparteilase Toomas Järveoja.

Ettevõtjana tegutsev Kams kinnitas Tartu Postimehele, et ta kandideerib valimistel uuesti rahva tungival nõudmisel. «Võõrad inimesed tulevad ütlema, et Elvas läksid asjad viimastel aastatel lõpuks liikuma,» kirjeldas Kams kogetud tagasisidet. Ta lisas, et valimisliidus on inimesi kõigist ühinevatest valdadest ehk esindatud on kõik tulevase ühendomavalitsuse piirkonnad.

Enne Kamsi neli aastat mee­­riametis olnud Toomas Järve­­oja on praegu Elva linnavolikogu esimees ja kandideerib Reformierakonna nimekirjas.

Kes on esinumber?

Pisut segadust on valimiste eel tekitanud Reformierakond, kes käis vallavanemakandidaadina välja praeguse Tartu maavanema Reno Laidre nime, kuid teatas eile, et nende nimekirja esinumber on hoopis riigikogu liige Urmas Kruuse.

Laidre kinnitas, et Kruuse on tõepoolest nimekirja esinumber, kuid vallavanemakandidaat on ikka tema. «Me tahame oma ideid ellu viia ja selleks on vaja saada volikogus võimalikult palju kohti,» selgitas ta.

Ehkki Laidre ise elab Tartus, Emajõelinnas ta ei kandideeri, vaid soovib panustada endiselt Elva piirkonda. Elva linnapea kohalt ta 2011. aastal Tartu maavanemaks suunduski. Enne seda on ta olnud Elva abilinnapea ning Rõngu vallavanem.

Aastatel 2002–2007 Elva linna juhtinud Urmas Kruuse lausus, et kui valijad teda toetavad, tahab ta parlamendiliikme töö kõrval kindlasti hakata tööle ka Elva volikogus. Lisaks sellele lubab vahepeal muutunud seadus rahvaesindajal töötada korraga kahel kohal. Sellist võimalust peab Kruuse heaks variandiks lüüa kaasa kohalikus elus. Põhjamaades töötab selline mudel tema sõnul hästi ning koostöö riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil on seetõttu väga hea.

Tagasi üles