/nginx/o/2017/09/12/7092945t1hc30f.jpg)
Selle nädala reedest pühapäevani toimub rahvusvaheline konverents «Vanausuliste keel ja kultuur. V», mida korraldab Tartu ülikooli slavistika osakonna vanausu-uuringute töörühm. Külalisesinejaid on oodata Lätist, Venemaalt, Poolast ja Leedust, Eestist osalevad ettekannetega lisaks uurijate ka vanausulised.
Venekeelsel konverentsil käsitletakse vanausuliste rahvaluulet, ikooni, raamatu-, töö- ja olmekultuuri, tavasid, murdeid ja kõike muud asjasse puutuvat. Konverentsil osalejad saavad tutvuda ka vanausuliste käsitöö, sealhulgas trükipakkusid ja looduslikke värve kasutava traditsioonilise pitsattrüki valmistamisega, väliskülalised näevad Eesti vanausuliste palvelaid ja elupaiku.
Konverentsi korralduskomitee esimehe Irina Külmoja sõnul on vanausuliste temaatika väga oluline ja paljusid puudutav.
«Vanausulised, kes on kunagi põgenenud neid represseerinud ametliku vene kiriku eest nii impeeriumi äärealadele kui teistesse riikidesse, elavad tänapäeval Venemaal, Jaapanis, USAs, Argentinas, Uruguais ja muudes Ladina-Ameerika riikides. Neid on ka meie naaberriikides, Lätis ja Leedus, samuti Poolas. Eestis on 2011. a rahvaloenduse järgi 2600 inimest määranud oma konfessiooniks vanausu. Tegelikult peab end vanausuliseks üle 10 000 inimese. Uurijate huvi vanausu vastu on palju kasvanud viimase 20 aasta jooksul. Põhjus on selles, et enamik vanausulisi on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri teises keele ja kultuuri keskkonnas,» rääkis Külmoja.
Konverentsi ettekandeid peetakse 15. ja 16. septembril Tartu ülikooli Lossi 3 õppehoones. 17. septembri ettekandepäeval sõidetakse Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusse. Kolkja on üks asulaid, kus on kogutud materjali töörühma koostatava vanausuliste rahvakultuuri leksikoni jaoks ning küsitletud paljusid külaelanikke.