Kas tõesti sõnajalaõis? Ei, botaanik leidis uue kuldkanniliigi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ovaalne kuldkann.

FOTO: Toomas Kukk

Eesti taimede uue levikuatlase koostamise botaanikust projektijuht Toomas Kukk teatas jaanipäeval uue taimeliigi leidmisest. Sellise teate laekumine niisugusel ajal, kus rahvapärimuse järgi võib õitseda sõnajalg, tekitas taimehuviliste hulgas rõõmsat elevust. Siiski ei avastanud botaanik sõnajalaõit, vaid leidis hoopiski uue kodumaise kuldkanniliigi – ovaalse kuldkanni.

Ovaalne kuldkann (Helianthemum ovatum) on Toomas Kuke andmeil lõunapoolse levikuga, Lätis on teda harva kohatud, Leedus sagedamini, kasvab ka Lõuna-Rootsis ja Pihkvamaal. «Leidsin ovaalse kuldkanni taimeatlase ruudus 21-45, Voropi külast idas,» lisas botaanik.

Siberi vesikuusk.

FOTO: Toomas Kukk

Uue taimeatlase koostamisel on varemgi leitud Eestist mõni uus taimeliik. Nii näiteks sai eelmise nädala algul laiem taimehuviliste ring teada, et meie maal kasvab lisaks kolmele vesikuuse liigile (vahelduvõiene vesikuusk, männas-vesikuusk ja tähk-vesikuusk) ka neljas – siberi vesikuusk (Myriophyllum sibiricum).

Toomas Kuke andmeil on siberi vesikuusk naabermaadel ja ka Eestis suhteliselt levinud, meil pole teda aga varem eristatud. Helle Mäemets leidis ta kasvamas Väinjärves.

Uue taimede levikuatlase tarvis on kavandatud tänavugi suvel välitöid, aga tunduvalt vähem kui kahel eelmisel aastal. Atlase üha täieneva tööversiooniga saab tutvuda siinkohal.

Tagasi üles