Moore nendib hakatuseks, et nüüdses Euroopas, kus rahvuslus võtab uusi ja ettearvamatuid vorme, võib rahvusmuuseumi ehitamine olla lausa hädaohtlik – näiteks Venemaa puhul nähtaks selles järjekordset agressiivse suurushullustuse ilmingut.
Jõudes ERMi ajaloo juurest läbi raskuste sündinud uue hooneni, nendib Moore, et tulemus on kombinatsioon rahvuslikust ja rahvusvahelisest, pärimuslikust ja modernsest, pingest ja jahedusest.
ERMi ekspositsioonist rääkides tõdeb Moore, et muuseumi siht pole suurte ajaloosündmuste jäädvustamine, vaid keskmes on tavaliste inimeste lood.
«Muuseum võiks olla võidutsev ja sentimentaalne, kuid ta pole kumbagi. Väljapanekud on pigem liigutavad ja avastusi pakkuvad kui kangelaslikkusele keskenduvad,» kirjutab Moore.